Üleeile algas siis minu päev matkaks ettevalmistumisega, mis hõlmas esmalt ilmateate vaatamist. Viimase nädala jooksul sadas vihma, tuli lörtsi, paistis päikest ja oli niisama hall ilm ja seetõttu ei osanud aimatagi ilmastikuolusid. Reedeõhtul postitasid veel Kuperjanovi retke korraldajad pildid rajast, mis oli totaalne porimülgas. Taustainfoks, et Kuperjanovi retk on Puurmanist Tabivererre 23 km ja on pühendatud 11.-13. jaanuaril 1919. a toimunud Julius Kuperjanovi partisanisalga rännaku mälestuseks. Neil päevil liikus partisanisalk formeerimiskohast Puurmani lossist vastu lahingutele Tabivere ümbruses. (Info: http://jogeva.maavalitsus.ee/kuperjanov2017)
 |
| Kuperjanovi retk 2017 |
Sel aastal oli retkel osalejaid juba 350 ning antud matk erineb teistest selle poolest, et rajal on ka kontrollpunktid, kus sai oma teadmisi ja oskusi proovile panna (ristsõna, takisturada, relvade tundmine jne). Kuna mina olen ka Naiskodukaitses, siis otsustasin rajale minna vormiga ja muidugi ka veel vähe kantud sõdurisaabastega. Ühel päeval käisin neid sissekõndimas ja siis hõõrus veidi plaastri kõrvalt. Olin ma juba ettevalmistunud, sest teadsin, kust võib hõõrduda ja, et kindlasti see juhtub. Start algas Puurmanis, kus olid eelnevalt siis kõned, pildistamine ja rivistus. Alustasime kiire kõnnisammuga ning juba esimestel meetritel tundsin oma kandasid. Mõtlesin, et mis seal ikka, lappisin ju mõlemad kannad korralikult kinni. Alguses oli tempo päris kiire ja ka teekond....kes on käinud Kesk-Eestis, siis teab Jõgevamaa piirkonda, et üsna tasane ja isegi ilma suuremate metsadeta. Seega kiire tempo tagas selle, et mudane teekond möödus lennates, ühtlaselt pruun ja hall loodus ei tundunud tüütu ning lõbus seltskond aitas hoida grupivaimu. Rajal olid ka infotahvlid, kuid kui aus olla, siis tempokalt minnes ei taha ju oma tempot alla võtta ja kiri tundus väike, nii et kaugusest ei tulnud tahvlite lugemisest midagi välja. Igal juhul jõudsin esimesse kontrollpunkti, mis oli 7.1-l km. Seal oli õnneks võimalik infotahvlid üle lugeda ning ristsõna täita, mille teemaks oli: aasta puu, aasta seen, aasta liblikas, aasta lind jne. Lõpuks jõin ka teed ja väike snäkk. Otsustasin oma saapaid mitte jalast võtta ja kandasid vaadata, sest tundus liiga tüütu ettevõtmine. Lõpuks jätkus tee läbi lumesaju ja veel porisemate porimülgaste, kuid nüüd oli ka veidi metsatukkasid ning jõudsin teise kontrollpunkti. Minu tempo oli langenud ning tundsin, et no kes teab mis kandadega toimub. Igaljuhul läksin medpunkti ning võtsime ühe jala lahti ja opaaa, mega vill, mis ei olnud veel väga-väga hull, ning lappisime kinni. Siis küsis, et kas võtame teise ka, ma et no ei tunne seda väga hullusti, kuid lahtivõtmise järel tuli välja korralik suur lahtine haav. Lappisime ka selle kinni ja ütlesid, et kas lähed edasi, ma et no proovin. Kõndisin kaks sammu autost ja ütlesin, et kõik, matk on minu jaoks läbi.....seega jõudsin medautoga finišisse, medali sain küll kaela, kuid vaevaliselt komberdasin bussi ja veidi ikka mõru maik, et jõudsin vaid poole peale. Kindlasti tunnustus neile, kes matka läbisid, lõppu jõudsid ning ka kõik rajal olnud lapsed ja koerad olid ülitublid. Ühest valgest- helepruunist labradorist oli saanud hallikas-mustjas koer....kes sellegi poolest oli elurõõmus!
 |
| Retkeline 2017 |
Matka soovitan nendele, kellel näiteks lapsed ja, kes tahavad lihtsalt nautida seltskonda, aktiivseid tegevusi kontrollpunktides ning olla "looduses". Kui on piisavalt hea ettevalmistus ka riietuse osas, ei ole hullu porimülkast läbi sammuda ning igaüks peab vastu muutuvatele ilmastikutingimustele. Minu matk läks veidi luhta, kuid ka iga ebaõnnestumine on kordaminek, sest eluks sain olulise õppetunni. Nüüd siis lapin oma kandasid, ravin neid ja esialgu olen pikkadest matkadest ja jooksmisest out. Igaljuhul kui võimalik, siis järgmine aasta teenin oma medali auga välja!
Kes satub Jõgevamaale, siis Tabivere vallamuuseumis on ka mõnus näitus Kuperjanovist ja teistest olulistest tegeleastest. Kujutan ette, et üle Eesti on veel väga palju selliseid mõnusaid kohalikke muuseumeid, millest kindlasti enamik on kokku pandud entusiastide toel. Kõik see hoiab ju meie ajalugu ja kultuuri ning võimalusel peaks tegelikult tihedamalt külastama ning panustama nende muuseumide tegevusse!
Kes satub Jõgevamaale, siis Tabivere vallamuuseumis on ka mõnus näitus Kuperjanovist ja teistest olulistest tegeleastest. Kujutan ette, et üle Eesti on veel väga palju selliseid mõnusaid kohalikke muuseumeid, millest kindlasti enamik on kokku pandud entusiastide toel. Kõik see hoiab ju meie ajalugu ja kultuuri ning võimalusel peaks tegelikult tihedamalt külastama ning panustama nende muuseumide tegevusse!
Hetkel on järgmiseks rännakuks plaanitud Scoutsrännak, aga kui jalad piisavalt korda ei saa, peab otsima alternatiive. Vaatame, mis tuleb ja loodame parimat!
Mõnusat algavat nädalat!
Päikest,
Liis
No comments:
Post a Comment