Liis Oslo Maratonile 17.09.2016.

Kohe-kohe on algamas suvi, viimane koolimatk, eksam ja siis olen ainult töö lainel Oslos. Lisaks tööle peab ju millegagi veel tegelema...kuna jooksen niisama aegajalt lõõgastuseks, siis mõtlesin, et pean leidma ka suurema eesmärgi ja väljakutse....

 

Seega järgnevad 121 päeva jooksen selle nimel, et 17. septembril lõpetada Oslo poolmaraton, milleks on siis 21 km. Oslo maratonist saab lugeda järgnevalt lehelt: http://oslomaraton.no/en/.

Suve moto on siis Liis jooksuga Oslo poolmaratonile!

Mõni aeg tagasi otsisin endale käekella, sest matkadel mägedes on aeg ja ajast kinnipidamine üsna oluline....tahtsin ühendada treeningute jälgimise ja üleüldise aja, siis ostsin endale Polar A 360 käekella. Sellega on võimalik jälgida oma päevast aktiivsust, treeninguid ja südametööd. Kuna järgnevad neli kuud on vaja ikka treenida süsteemselt ning tulemuslikult, siis asungi treenima Polar keskkonna treeningplaani järgi....proovin pidada sammu nii palju kui võimalik, kuid praegu on ka tööl veel üsna pingeline ning 7-9 tundi vaid jalgadel olla on üsna harjumatu. Eks pean jälgima oma enesetunnet ning piisavalt energiat koguma toidust, kvaliteetsest toidust. Üks murekoht on veel see, et lõunasöögi aeg pole täpselt paigas ning kõik sõltub sellest, kuidas on võimalik lõunat pidada. Samuti on üsna pikad pausid toidukordade vahel ning olen ma ju sellist tüüpi, kes tahaks süüa vähem, kuid üsna tihedalt. Seega on neljaks kuuks mitmeid väljakutseid ja huviga proovin neid lahendada.....

Sean endale ka mõned üldised eesmärgid, et siis valmis olla poolmaratoniks (Mõne aja jooksul tulevad ka spetsiifilisemad eesmärgid!):
*treenida nii palju ja nii tihedalt kui võimalik töö kõrvalt (vähemalt neli korda nädalas)
*toituda mitmekülgselt: päeva alustan hommikupudruga, lõunaks korralik soe söök kaasa ning õhtusöögiks on midagi, millest päeval puudu on ja vahepaladeks tervislikud ampsud, nt. kamavaht
*rohkem toon oma menüüsse nt mett, et leevendada oma magusaisu
*unetunde peaks olema vähemalt kuus ning vabadel päevadel isegi kuni kaheksa
*loobun ka klaasikesest veinist, sest alkohol minimeerib umbes kahe nädala treeningu
*naudin jooksutreeninguid ning võtan kogu protsessi lõbuga
*ilma vabandusteta- hommikused trennid ei saa olla kunagi liiga varajased ja õhtused trennid liiga hilised!


Esimese nädala treeningprogramm

NB!! Käisin ka täna jooksmas ja kokku tuli jooksuaega 57 min, tempo oli selline normaalne-rahulik, sest veel siin Nesoddtangenis harjun siinsete suurte tõusudega! Pärast jooksu jagus veel jaksu ja tegin ka mõned jõuharjutused, et anda toonust ka ülakere lihastele....

Edaspidi tulevadki postitused elust Oslos ning treeningutest ja treeningute progressist....samuti eesmärkide täitmisest!

Ühest filmist jäi kõlama mõte, et kodutunnet ei loo mitte kodukoht- nt maja ja asjad, vaid inimesed sinu ümber! Tõsi, pärast seda kui ema läks tagasi Eestisse, tekkis ikka koduigatsus ja heldimus, just mõeldes perele ja sõpradele! Kuid tahes-tahtmata on nii, et igalühel on oma elukulg ning aegajalt on ikka võimalus ühenduses olla ja isegi kui ei suhtle, siis kõige olulisemad inimesed on ikka mõtetes ja soovin kõige paremat!


Mõnusat nädalalõppu!

Liis

Sünnipäev ja lumised nõlvad....

Olen juba rohkem kui nädalakese elanud oma uues kodus, mis asub siis Nesoddtangenis. Tegemist on imelise kohaga looduse keskel, küngaste vahel ning ümbritsetud Oslo fjordidega. Purjeka sadamasse ja ka randa on umbes 100m ja praamisadamasse 1,4km ning silmapiiril nii päeval kui ka öösel on Oslo oma uhkuses.....eriti öösel on kauguses kumamas lummav linnatulede valgus! Kõige kiirem ja mugavam viis Oslosse jõuda on praamiga ja neid liigub iga tunni tagant ning õhtuti ka tihedamalt. Tavaliselt lähen Oslosse praamiga 23 minutit ja kiirpraamiga kõigest 10min. Eriti supper on, et Oslo Akker Brygge sadamast tööle on vaid paar sammu ja teepeal haaran kaasa kohvi ning istun hetke pargis, et koguda mõtteid enne tööpäeva....seega minu transpordivahend tööle on praam! ;)

Vaade Oslole....

Minu töökohaks on NorwayShop turismitoodete pood ning kõige olulisem väärtus siin poes on kvaliteetne klienditeenindus! Ühe päeva jooksul suhtlen nt. nii inglise, eesti, norra, vene ja saksa keeles, sest kliente on Austraaliast, USA-st, Saksamaalt, Hiinast, Venemaalt, Soomest, Taanist, Hollandist ja igalt poolt mujalt maailmast. Iga päev ootame ka kruiisilaevu ning hommikuti enne tööle minekut näen oma uuest kodust nende randumist! Sellel ettevõttel on ühel tänaval kolm poodi ja aja jooksul pean kõigi poodide süsteemid selgeks õppima! Kõik on norra-inglise keeles ning õpe on olnud üsna praktiline, et kõigepealt tee ise läbi, vaata kuidas õnnestus ja siis järgmine kord tee paremini! Kõige hinnalisemad tooted on Dale of Norway kampsunid, mis on villast, merino villast, kvaliteetse ja erilise Norra mustriga! Ka minu ema on selle aasta mudeli omanik! Mis eristab veel neid kampsuneid on see, et kõigil mudelitel on nimed, nii et pole vaid kampsun, vaid Christiania kampsun...

 

Uhke Christiania kampsuni omanik...

Kui Norra tooteid-teenuseid on vaja, siis andke aga teada, sest meie poe tooteid on võimalik tellida veebist ja üle maailma! ;) Kuidas üldse sinna tööle sain, siis konkurss ja nõudmised olid karmid ning otsitaksegi erinevate keelteoskustega müüjaid, mistõttu töökaaslased on saksamaalt, hispaaniast ja nt. üks norra poiss on sellepärast, et oskab hiina keelt!

Kruiisilaev sadamas....

Pärast esimesi tööpäevi saabuski ema Norra just sünnipäeva päeval ning nii algas teekond Elverumi! Sel õhtul oli plaanis tähistada ka sünnipäeva oma kursusekaaslastega, nii et jäin Elverumi toimetama...ema otsis samal ajal majutust Hamaris ning oh üllatust uksed suletud! Tegemist oli suurema hotelliketiga Scandic ja eelnevalt olin kuulnud küll, et Norras majutusasutustes on streik, kuid ei kujutanud ette, et ka väikses kohas Hamaris. Igaljuhul majutuse otsingud kestsid kuni Lillehammerini ja seal said lõpuks mõnusa majutuse Mølla Hotellis....Norra streik tähendab ikka tõsist streiki ja üleüldiselt turismile on see halb, kuna grupid ja turistid tühistavad majutusi ning ka meie turismipood kannatab....kuid olen kuulnud, et töötajad saavad streigi pealt päris kõvasti raha ning mõningal juhul isegi rohkem nädala eest, kui teeks nädalakese tööd....vot siis elu Norras!

Kuna samal päeval oli ka veel Eurovisioon Rootsis, siis sünnipäeva teema oli ka sellega seotud. Külalisi oli umbes 15-st ja pidu oli täies hoos kogu õhtu ning kestis hiliste tundideni. Kingitused olid Kamba peale südamlikud ja vahvad. Sain ümbriku, kus sees erinevad ülesanded, mida siis jagan oma kursusekaaslastele. Samuti sain purgi heatuju mõtteteradega ning vaatame kui pikaks ajaks neid mulle jagub. Sünnipäeval vaatasime eurovisiooni, tegin viktoriini ning lõpuks koos julgete ja viimaste külalistega tegime ka performance´it. Alles oli jäänud viis riiki (Saksamaa, Eesti, Šveits, Hispaania ja Belgia), iga riik pidi tegema järgi enda riigi mõnda eurolugu. Mina tegin Kristiinaga Tanel Padarit ja Dave Bentonit "Everybody" ning ise olin Tanel Padar! Samuti laulis šveitsi poiss mulle Eesti keeles sünnipäeva laulu!!!Kokku oli sünnipäeval kolm kooki, sest ka kursuse poisid võtsid ise käsile ja tegid mulle maitsvad koogid....mida veel tahta!

Sünnipäev 14.05.2016....

Sünnipäeva nädalavahetus lõppes väikse matkaga Gaustatoppenisse, mis on siis kõrgeim mägi Telemark piirkonnas 1883 m. Mäe sisse on ehitatud raudtee ja tõstuk, mille pikkus 1145m ja 39 kraadi. Tiputõstuki pikkus 82 m. Kogu raudtee ja tõstuk on mäe sees!! Kunagi sai see ehitatud NATO- ga seoses, nii et tegemist ka sõjalise objektiga. Elamus oli äge ja tipus ootas meid lumine teekond päris tiputähise juurde! Mäe kirjelduses on, et üks pool mäest on üsna järsk ja ohtlik ning teine pool natuke rahulikum, mis ka tegelikkuses oli silmaga näha. Lund oli piisavalt ja seega oli veel 16.mail suusatajaid ja meie olime lihtsalt suvitajad! ;)

Gaustatoppeni vallutus...

Öö veetsime sealses kohalikus Gaustatoppeni hostelis, poole mäe peal. Majutusasutuses olid mõnusad kahekorruselised toad. Vaade oli Gaustatoppeni tipule, aknast paistsid veel lumised nõlvad ning ainuke hoatus oli, et ööseks võtke saapad väljast ära, muidu rebased söövad need ära! :D

 

 

Tagasi Nesoddtangenisse tulime läbi 8 km tunneli, mis läks siis vee alt! Oslos ootasid meid siis 17. mai Norra konstitutsiooni pidustused, mis tähendas siis paraade, naistel olid rahvariided seljas, meestel ülikonnad ning igas külas ja linnas üleüldiselt olid ka väiksemad pidustused. Eriti suur oli masside kogunemine Oslos....silme eest võttis kirjuks, kuid vaatamist oli palju, sest naistel oli ikka väga erinevaid rahvariideid ilusate mustrite ja värvidega! Igal pool löödi tantsu, nauditi head ilma ja seltskonda ning isegi kohvikud ja restoranid olid puupüsti täis.

 

Imelised hetked emaga....

Hetkel söön kama, mõtlen möödunud hetkedele ja valmistun tööpäevaks, sest tuleb pikk vahetus.....ka pärast tööpäeva pean võtma nüüd eesmärgiks teha vähemalt ühe jooksuringi, sest pärast tervet päeva seismist on jooksmine justkui teraapia kogu kehale ja vaimule!

Tervitades,

Liis

Kanuumatk jääkülmas vees ning T-rescue...

Minu viimased kolm päeva möödusid siis kanuumatkal veepeal ja ka vees...

Kõik algas sellest, et pidime kaasa võtma n.ö. ka "märja" villase pesu, et teha T-Rescue´d. Esialgu ei saanud täpselt aru, et mis toimuma hakkab ja mida üldse karta. Kohale jõudes nägime jõel jääd ja siis oli, et ok, vesi on päriselt ka jäiselt külm. Tegime mõned ettevalmistused ning jõudsime lõpuks jõele ja saime harjutada manööverdamist. Viimaks oli aeg T-rescue käes ning see tähendas seda, et kaks kanuud olid keset jõge, üks kanuu ajas ise ennast ümber jääkülmas vees, teine paatkond pidi siis veest kanuu enda kanuu peale tõstma ja ümber pöörama ning vette tagasi laskma. Kogu see aeg olin külmas vees, proovisin vaimselt ennast stabiilsena hoida ning kõige olulisem oli saada hingamine korda, sügav hingamine. Minu jaoks oli elus esimene šokiseisundi laadne olukord ning oma peas kordasin endale, et hinga, hinga, hinga, mõned sekundid ei suutnud hingata, kuna keha oli šokis ja ei allunud mõistusele, proovisin ujuda, kuid tundsin, et keha oli kange, siis oli tunne, et ei ma ei jaksa...nägin teist kanuud ja asusin sinna poole ujuma, sundisin ennast veel hingama ning lõpuks hingasin nii sügavalt kui võimalik, keha kange, hirm nahas, et olen siin külmas vees, kuid mis aitas, oli sisemine jõud, et pean siit pääsema....teise kanuu abiga pöörasime meie kanuu ümber ja kuidagi kangena ronisin tagasi oma kanuusse...kõik kordus ka niipidi, et pidime aitama ka ise teist kanuud päästa....lõpuks jõudsime läbi jäise jõe tagasi kaldale, vahetasime märjad riided kuivade vastu, soojendasime veitsa lõkke ääres ning tegin ka paar jooksuringi!

Jäine T-rescue teekond....

Teekonda alustasime oma grupi meeskondadega ning esmalt pakkisime kõik varustuse kanuudesse, polsterdasime oma istumise ning lõpuks jõudsime veepeale. Ilm oli vihmane, sombune ja mitte just väga meeldiv. Esimene kanuusõit grupiga oli keeruline, kuna selleks, et gruppi koos hoida oli vaja oskusi ning esmalt peaksid olema väga head aerutamis-, tüürimisoskused iseendal. Igaljhul jõudsime enne päikeseloojangut laagripaikka ning alustasime oma magamiskoha ettevalmistamist, mis tähendas siis varjualuse ehitamist presentkattega. Enamikele oli see esmakordne kogemus ning nii ka minu grupis ja seega oli tegemist katse- eksitus meetodiga, et mis sobib ja mis mitte...Sel õhtul oli ka meil suur ühine õhtusöök pasta tomatikastmega, mis oli väga maitsev, istusime veidike aega lõkkeääres ning rääkisime päevasündmuste üle. Tähistasime ka sünnipäeva, kuna ühel kursusekaaslasel oli just sel päeval sünnipäev! Kuna päev oli pikk, siis õhtu jäi üsna lühikeseks ja tuli naasta oma tavapärase magamamineku rutiini juurde, mis välitingimustes võtab ikka igaviku aega!

Kahe öö villad...

Üllatus-üllatus, kuid esimene öö möödus üsna palavalt. Seega enamik ööst ei maganud, mõtlesin, kas võtan riideid vähemaks või ei ja ei suutnud leppida ideega, et issand mul on öösel soe ja isegi liiga palav! Seekord võtsin ikka veel kaissu oma sooja veepudeli, kuid selga panin liiga palju riideid. Hommikul oli üsna segane ärgata, sest alles olin magama jäänud ning ees ootas pannkookide valmistamine! Otsustasime grupiga, et valmistame keerulisemaid toite välitingimustes põletil ning eks vaatab, mis välja kukub.... Esimene pannkook oli pannil ja oh häda valmis nii mega kiiresti, et kogu tainas polnud veel valmis ja ma ei olnud valmis nii kiiresti valmivate pannkookidega. Kõige viimase pannkoogi puhul juba leidsin paraja kuumuse ja tehnika, aega võttis kõigest kaheksa pannkooki :D. Igaljuhul olid kõik ülejäänud kolm grupiliiget vaimustuses ja magamata öö muutus kohe helgemaks....

Pannkookide peakokk...

Teise päeva aerutamispaarid jagati juhendajate poolt ning tegemist oli üsnagi üllatusterohke lähenemisega. Tavaliselt teeb inimene valiku oma mugavustsoonis ning see tähendab, et valib kaaslase, kellega klabib kõige paremini. Kui lüüa paarid segamini, siis on tegemist suurema väljakutsega ning üleüldiselt oli väga huvitav jälgida, kes kellega koos oli ning kuidas toimus kohanemine. Minu kanuupaariline oli minuga samast grupist, nii et olime juba natuke koos suhelnud ja vaikselt üksteisega kohanenud.

Pärast seda toimusid mõned tehnilised harjutused ning hiljem kui asusime edasi liikuma, siis proovisin neid tehnikaid kasutada ning olin kuri enda peale, et kõik ei kukkunud täpselt nii välja nagu oleks tahtnud, kanuu liikus sinna suunda kuhu tahtis, minu kaaslane võttis kõike õnneks rahulikult, kuid terve päev kallas ka vihma! Tegemist oli siis minu tripi madalseisuga. Pole ma ju väga vee inimene, kanuutamise kogemus peaaegu minimaalne ning vesi on lihtsalt vesi minu jaoks. Õhtupoolikul viis iga grupp läbi vähemalt ühe mängu, mis tähendas siis mängimist kanuudega veepeal.....üllatavalt vahvad mängud olid kanuudega, nalja palju, mõni lõpetas läbimärjana ning keegi õnneks vette ei kukkunud, et oleksime pidanud t-rescue läbi viima.

 

Teisel õhtul oli meil siis kultuurne õhtusöök, mis tähendas, et iga grupp pidi valima etteantud norra keelsetest menüüdest ühe toidu, mida valmistati oma grupiga. Minu grupp valis Silpo, mis tähendas siis justkui hautist: kartul, liha ja piim. Kõik pandi patta hauduma. Antud õhtusöögil oli ikka väike Liisi vingerdus ka ning kasutasin rohkem maitseaineid kui retseptis, kuid lõpptulemus oli ülihea ning kõik söödi ära. Toidukultuur pärines siis soomekultuurist, mis elas/osaliselt elab veel seal piirkonnas, kus kanuutasime. Olime küll Rootsi piiriääres, kuid seal piirkonnas olid asustanud ennast just Soomest pärit elanikud.

Kaart kanuumatka piirkonnast....

Meil oli ka n.ö. viimase õhtu üllatus! Selleks oli siis ööpimeduses mini kanuumatk pealampidega jne. ootasime pimedani, asusime teele ja meeletult müstiline ning äge oli. Oma üleüldisest väsimusest hoolimata ei kahetse, et läksin ning kogesin midagi sellist, mida igapäevaselt ei koge. Pilved hajusid vaikselt, teekonna jooksul tekkis taevasse juurde tähti, seisatasime ning kuulasime jõevulinat ja hääli looduses! Tekkis sisemine rahu ja looduse parem tajumine! Teine öö möödus üleüldiselt magades hästi ja seda nautides, sest ei ärganud pea kordagi üles ja polnud külm ega palav! Hommikul avasin silmad ja nägin päikesevalgust ning kuulsin linnulaulu. Hommikused toimetused said mõnuga tehtud ning asusime taas teele, uute kanuupartneritega ning päike paistis, vesi oli sile ja kõigil mõnus rahulolev tunne.

Kanuutripi hetked....

Igaljuhul mina, kes eelneval päeval nägi tõsist vaeva aerutamise ja kanuutamisega õige tehnikaga, otsustasin sõita ka soolot ehk siis üksinda kanuuga. Kuna meie grupis oli paaritu arv, siis keegi pidi seda tegema....julgustati ka tüdrukuid, sest tavaliselt on poisid nõus seda heameelega tegema. Mul oli küll hea kanuupartner, kuid siiski otsustasin sõita soolot, et ennast proovile panna ja üsna kenasti tuli välja. Päris viimane ei olnud ning ka manööverdamine sujus! Lõpuks jõudsin kohale lõpp-punkti ning olin üli rahul endaga.

Jääkülmast algusest kujunes sie päikseline lõpp. Kuigi jääkülmas vees käimine oli tõesti šokk kogu kehale- nii füüsiliselt ja vaimselt, siis pikemas perspektiivis oli edaspidisekd tegemist väga väärtuliku ja vajaliku teadmisega, et kuidas ma nüüd käitun kriisisituatsioonis.

Imelised hetked matkalt....

Lisaks kõigele on kõige suurem muudatus see, et järgmisest nädalast alustan tööd Oslo kesklinnas, nii et enamik ajast möödub nüüd Oslos! ;) Kui vahepeal väga blogisse ei kirjuta, siis olen rohkem töö lainel! Juuni alguses tuleb veel liustikutripp ja eelinfoks, et ilm võib olla -10-st kraadist kuni plusskraadideni ja võibolla isegi peame suuskadega minema! Nii, et juuni alguses veel suusatama.....;)

Liis