*Vaikselt mööduv aeg.....

Jämsä loodus.....



Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.
(A. Alliksaar)

Eelmise nädala lõpp kujunes oodatust mõnusamaks ja mitmekülgsemaks....
Olen praktikal Jämsekis, Jämsä piirkonna turismiinfopunktis, siis on meie eesmärk ka tutvustada siinset turismi elu....
Eelmine nädal oli siis Soome turismimess, mis toimus Helsingis, neli päeva.....minu õnneks tuli ettevõte vastu ja nõustus hüvitama rongipiletid, et saaksin sõitta pühapäeval appi....

Kuna ema poolsed sugulased elavad Soomes juba väga pikka aega ja mina ei oleneil külas käinud ning eriti ei oleme suhelnudki (kahjuks), siis otsustasin,et miks mitte viia paar sündmust kokku ja käia ka külas.....Laupäev möödus seega Helsingis ringreisi tehes ja niisama puhates....Geisy tutvustas ka Helsingi ööelu,mis õnneks erineb totaalselt Jämsä ööelust...;););)Suured tänud Geisyle ja Airele, et nii lahkelt võtsid külalisi vastu....



(Helsingi kultuur!!)

Pühapäeva hommikust kuni pärastlõunani olin siis messil tööl...meeletult palju sagimist, erinevaid keeli ja muidu selline raske päev....ei oleks uskunudki, et mess võib nii väsitav olla....

Päeva lõpetuseks läks veel tagasisõidul rong katki :D:D keset metsa, täpselt ei teadnud ka, kus oleme....nii, et siis tuligi vaikselt istuda ja oodata, mis on eriti soomlaslik.....olin ma ju üks esimesi, kes hakkas kohe helistama :D:D.....Lõpuks jõudsime kohta nimega Orivesi ja ootasime seal mingi tunni...vahepeal käisid jutud, et uus rong, aga hoopis sõideti vanaga edasi ja öeldi, et loodetavasti jõuame vähemalt Jyväskyläni...;);) õnneks oliminu peatus järgmine ja pärast 4 km jalutuskäikku jõudsin turvaliselt ühikasse.......

See nädal on siis olnud parajalt külm....üks hommik jalutasime -30 kraadiga praktikale....kanged eesti naised!!!;)

ps: ikka veel ei ole jõusaali unustanud....nädalas ikka mõned korrad tuleb füüsilist poolt ka arendada, lisaks meeletule mõttetööle;)

Järgnevalt siis mõned minu jalutuskäikkudega nähtud vaated....kuigi pilt ei kirjelda nii säravalt seda, missugune on ümbrus ikkagi talvel, ühtlase lumise valge massi ajal...






Nii nagu inimene muutub iga hetkega muutub ka loodus....pidevalt ühte ja sama teerada käies on üldpilt küll sama, kuid siiski tuleb osata märgata ka väiksemaidki detaile, mis on lisandunud ja annavad värvi.....
Kuigi külm tungib läbi paksude-soojade talveriiete luudeni välja, põsed ei ole enam roosad, vaid juba punased, ripsmed jäätunud, sõrmed ja varbad tundlikult külmad...siis jalutuskäigud on ikkagi igapäeva osa...ja imelik on, kui enam praktikale ei peaks kõndima...sest järgmine nädal on praktika lõpp....
Ja siis algab jälle kool!!!

Merilin, tead su filmid on mu elupäästjad....õhtud ei veni enam teosammul, vaid mööduvad kiiremini, kuna on mida vaadata ja on millele mõelda.....

Kuna on külm, siis saadan palju Soojaid kallistusi! Et igas päevas jätkuks ikka väikseid säravaid hetki...lihtsalt tuleb osata neid näha.....

Tervitustega
*L*

Heureka!

Lõpuks leidsin ummikust väljapääsu....siin Soomes on tõesti vaikne, kohati lausa talumatult vaikne, pidevalt tahan/ootan/loodan....



....nüüd mõistsin, et enamik ajast on tänapäeva inimestele palju-palju ette-taha ära tehtud...üldiselt ei ole vaja kasutada oma mõistust, omi mõtteid enda mõttearendusega....(lähed poodi, toit on pakendatud ja valmis, kodus on majapidajad, katki läinud auto viid mehaaniku juurde- ja veel paljugi muud)...

kuid siin Soomes on aega, mida võtta enda mõtete edasiarenduseks....teatud hetkedel koguneb liiga palju mõtteid ja siis on tunne, et pea justkui paisuks ja paisuks, kuid lõhki veel ei lähe...nii, et vastab tõele, et aju võtab vastu lõputult uusi teadmisi.....kohati on seda raske uskuda- kuidas on võimalik, et inimese üks õrnemaid ja mõnes mõttes väiksemaid kehaosi on hiiglasuure-lõputu mahutavusega.....
...ehk on aega mõelda ka elu väärtuste üle, mis mängivad minu jaoks tähtsat rolli ja muudavad elu täiuslikumaks...

Üheks vajalikuks/tähtsaks teemaks on raha....kui raha on, siis ei ole ikkagi seda piisavalt ja kui raha ei ole, siis on ka probleem....nii või naa ta tuleb ja läheb. Kumb on väärtuslikum kas kallid hetked lähedastega või ostetud asjad.....asjad purunevad nagunii aja möödudes (eriti tänapäeval, kui asjade keskmine iga on viis aastat).
...Või hetked, emotsioonid, mis talletuvad mällu ja jäävad sinna igavesekes. Piisab väiksest mineviku sähvatusest ja mõnel kurval perioodil võib kasvõi hetkeks naeratus näkku ilmuda. – seda võib märgata mõni mööduja, kes nakatub sellest samast naeratusest ja kannab edasi..........järsku on muutunud paljude inimest päev rõõmsamaks, värvilisemaks ja paremaks....paremaks just eilsega või üleeilsega võrreldes....nii, et on jälle midagi meenutada....

„Tõeline õnn ei seisne välistes asjades nagu materiaalne luksus, poliitiline võim ja hea tervis.... -TÕELINE õnn on mitte sõltuda sellistest juhuslikest ja haavatavatest asjadest....seda õnne ei saa ka kaotada, kui ta kord juba on saavutatud.“ (antisthenes)

Seega on igal inimesel võimalus olla õnnelik- hoolimata sellest kus sa oled, kus sa elad, kellega sa elad, mida teed jne......kasvõi tavalisest päevast tuleb üles korjata need väiksed säravad õnne killud....
Minu eilse päeva säravaim õnne kild oli- kui mõistsin, et Janely on ikka supper tüdruk.....ilma temata ei oleks Soome ikkagi see, mis ta on......kurvastame, nutame, naerame, räägime.....
Eelmise nädala säravaim õnne kild oli kui käisin matkauiskudega uisutamas.....täiesti uus kogemus. Mäed ümberringi, lumise metsaga kaetud....paksud talveriided seljas, kiiver peas, mõnus seltskond ja uudsed uisud......väike puhkepaus Patapirtti restoranis kohvi,võileibadega.......-mida veel tahta ühelt päevalt........just uudse kogemuse emotsioon on see, mis jääb meelde......



....Eks otsin edasi „stoilist rahu“.......

*L*

...imeliste jõulude lõpp ja veelgi imelisema aasta algus!

See maa on kaunis, sest inimesi elab seal vähe, ning segaste aegade lärmist eemal tukkub maa häirimatult loomahäälitsuste ja taimevärskuse rüpes. Hääled, mis siin kostavad, on osake loodusest. Vaikselt kohisevad puud, mille kohal laiub klaasselge taevavõlv, laulavad alati sama laulu ning põhjamaa mahedavärvilised lilled tikkivad rohelisele samblavaibale kauneid mustreid.....(M.Kyber)
Kolm nädalat Eestis möödusid justkui lennates.....just astusin laeva pealt maha ja hingasin sisse kodumaist lõhna....ja teisel hetkel olen juba tagasi Soomes....ei teagi, kas see oli pikk, pikk uni või siiski reaalsus ja minu jõulusoov täitus, sest olin pere ja lähedaste sõpradega.......

...Kõik on avar ja valge, ja silmapiiril on näha kuldsete tähtedega tikitud sinakat hämarust. Kuuseoksad painduvad lume raskuse all, ja kui te vilksava varjuna sõidate mööda mõnest üksildasest talust, siis näete aknast paistmas tulukest ning lumega kaetud katuselt alla rippumas helklevaid jääpurikaid. Kõik on kummaliselt looritatud, just kui unenäoline, kaetud tuhandetest kristallidest mantliga. Tema sees sätendavad lugematud teemandid, ning tema all lõikavas külmas hingab elujaatus kuumemalt kui iial enne. Ja miski ei tundu võimatu, iidsed imed ning sinised lume- ja jäälilled elustavad ja puhkevad õide- ja saan libiseb aina kaugemale, sügavamale lõpmatusse....!!!(M.Kyber)

Ainult tuleb osata vaadata enda ümber....Aasta 2009 jõulude ajal oli paks, paks lumi maas....aastaid on olnud must maa ja sisimas on olnud igatsus- igatsus just lume järgi.....
Nädal tagasi käisin metsas suusatamas, iga puu, iga teerada oli eripalgeline, üks kõik kuhu vaatasid, kõik oli silmipimestavalt kaunis.....
Elu ilma imedeta on tühi! (minul juhtus palju, palju imesid, mis on pugenud sügavale hinge.....)
.....Loodetavast jätkub imesid ka Soome, et siinne elu muutuks värvikamaks....

Suurte kallistustega,
*L*