Pildikesi parimatest hetkedest! ;)

Nädala seikluste tõestuseks lisan mõned pildid, mis peaksid väga vähesel määral kirjeldama meeletult südamlikku, mõnusat, ägedat ja vahvat nädalat, kuhu jätkus palju naeru ja nalja ning muidugi sotsialiseerumist! Siin metsavahel võib ju rahulikult ja vaikselt elada, kuid arvan, et 100% rahulolu tekib siis, kui on inimesi, kellega saab naljatleda, lihtsalt rääkida või nautida hetke!! Ka niisama olemine mõnusate inimeste keskel ja hetkeks igapäevaste murede unustamine viib selleni, et sisemiselt on energiat uuteks tegudeks!

(Esmaspäev, Jämsä ringreis, esimene peatumiskoht- Jämsä kirik! )

(Jämsä jõgi, mille ületasime kaks korda, aga erinevatest sildadest!)

(Teisipäev, Tampere kesklinn- ühed vanimad ja uhkemad majad)

(Nii juhtub siis kui grupp on liiga suur ja valgusfoor liiga kiire)

(Lumejalgpall, mis kujunes roomamiseks, sest lume pealmise kihi all oli umbes meeter lund veel :D:D:D )

(Eestlased, vaimustuses Himose mägedest! )

(Patapirtti restoran, vanas talumajas- seal toimus neljapäeva õhtune pidulik õhtusöök!)

(Mustikad+vahukoor+mesi...mõnus magustoit....)

(üks väike grupipilt, näljaselt ootamas kolmekäigulist sööki!)

Homme 5.15 siis juba Lapimaale! Nii, et uued sissekanded ülejärgmisel nädalal! ;)

Mõnusamast mõnusamat kevade ootamist, varsti linnud laulavad, päike lõõskab taevas palavalt ja lumi sulab, rohi rohelisem kui iial varem ja hinges õnnetunne, sest pikk ja pime, kuid suure lumega talv on läbisaamas!!

Kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli-kalli.......

*L*

Kes teeb, jõuab rohkem?!?

Esmaspäeva pärastlõunapoolikul selgus, et minul ja Janelyl tuleb korraldada väike matk-ekskursioon Jämsä piirkonnas, sest soomlaste ettenähtud programm jäeti ära- suutmatusest kõikki vajalikke inimesi kokku ajada. Oleme küll Janelyga pool aastat siin metsastunud Jämsä vahel sadu km kõndinud, nii et alguses tekkis väikke paanika, mida teha-kuhu viia-ja mida üldsegi rääkida?!! Lõppkokkuvõtteks võib öelda seda, et lühimatkast sai kolmetunnine hinge värskendav ja kosutav jalutuskäik, eestlased eesti keele ja rõõmsa meelega ümberringi.....õhtul tuli mõnusalt magus uni!

Rongiga olen Soome üliõpilaslinnast Tamperest läbisõitnud, aga veel ei ole olnud võimalust sellega tutvumiseks....Seega teisipäeval külastasime kõik koos Tamperet ja shoppasime poodides, mida meil siin Jämsäs ju ei leidu!!õnneks või kahjuks ei suutnud leida tarvilikke asju, kuid muretsesin ühe paari kõrvarõngaid....aegajalt on ju vaja hellitada ennast väikeste ja ilusate asjadega......Ka iseennast tuleb meelespidada!!! ;)

Eile, ehk siis kolmapäeval oli meil soomlaste ja eestalstega väike õhtune väliprogramm, kus toimus lumejalgpall! Lumi oli üle põlvede ja kahjuks või õnneks piisavalt kõva, et enamik ajast meid kanda, kuid kui juba vajusid, siis ikka korralikult...kõige kindlam pallile järgi "joosta" oli roomata :D, siis lihtsalt vältisid vajumisohtu!! Soomlaslikult pidime ikka grillima vorste, sooja lõkke kohal, kus grillimata ei jäänud ka vahukommid!! Hiljem said tehtud veel mõned mängud...kuid nagu ikka varakevad- päike särab taevas, näitab kraadiklaas sooje plusskraade ja nii kui päike kiiresti looja vajub, muutub õhk kohe külmemaks- ja nii hakkaski jälle külm....

Täna on plaanis Patapirtisse söömaminek ja Himose tutvustamine...homme juba eestalstel eksam ja kojusõit.....

Kõigi nende seikluste vahepeal olen õppinud ja õppinud, sest järgmine nädal ju Lappi sõit...Juba laupäeval poole kuue ajal asume Jämsäst teele ja õhtuks jõuame kohale....Jämsässe tuleme 3. aprillil!! Nii, et nädal aega Äkäslompoolos....

Äkäslompolo asub Kolari piirkonnas, Yllästunturi lähedal. Seda piirkonda on nimetatud ka "Seitsme tunduri piirkonnaks", sest küla lähedal asuvad: Yllästunturi, Kuertunturi, Kukastunturi, Pyhätunturi, Kesänki, Lainiotunturi ja Kellostapuli.

Järgmiste seiklusteni siis!! Palju uusi kogemusi ja elamusi teistelegi!

Palavalt kallistades

*L*

Tagasi Soomes....

Ilm on trööstitu ja ühtse massina hall, tuju naeratada peaaegu puudub, sest mille või kellegi jaoks, kui kõik ümbritsev on lihtsalt masendav....kuid Tallinki laevalt maha astudes tabas mind kerge ärevus- millega seekord siis rongijaama?!...( eelmine kord oli plaanis minna rongijaamast sadamasse trammiga, tiirutasin ümber rongijaama, et leida õiget kohta, sattusin valesse trammipeatusesse, laeva väljumiseni hakkas aeg otsa saama, nii et ainus võimalus hirvkallis takso- vähemalt viib turvalsielt uksest ukseni).....teadsin, et linnaliinibussijaamast läheb nr. 15A rongijaama....üks naine uuris sõiduplaani ja vaatas mulle otsa ning ütles puhtas Eesti keeles, et buss läheb 20 minuti pärast.....

Seest lõi õõnsaks, sest hoolima Soomest tundsin veelkord korraks eestilikku kodust tunnet, mis ületab kõik.........Liinibussi sisenedes oli buss juba rahvast täis, aga see sõbralik vanatädi oli hoidnud mulle istekohta! "Tüdruk, kuhu sa lähed, tule siia....." ;);)

Lausa uskumatu, et isegi inimeste üleüldisest kiirustamisest ja hoolimatusest kaaskodanike vastu, esineb siiski toetavaid ja teisi märkavaid inimesi.....

Mõned nädalad tagasi käisin postkontoris pakil järel, kus oli väike kirjake ja sõbrapäeva kingitus....mis seal ikka teha, kui post liigub isegi tänapäeval kohati võimatult aeglaselt....

Aitäh!!

Nädal aega Eestis möödusid võimatult kiiresti, iga päev oli palju-palju tegemist ja ikkagi jäid mõned kallid inimesed nägemata või tegevused tegemata....

(Imeline Eestimaa, oma kuppelmaastikku ja metsade- järvedega)

Kuid sel nädalal on osake Eestit tulnud ka Soome, Pärnu kolledzi õpilased on tulnud õppima AMADEUS-i....;)

Terv.
*L*

Hetked....

Tunnen väsimust ja loidumust, vastumeelselt panen riidesse, suusasaapad jalga ja otsin üles suusad, mis on määritud kellegi tundmatu poolt punase plögaga, mis on kleepuv ja võtab enda külge isegi lume!!

...Seega ei saagi juttu olla õigest libistavast suusatamisest, vaid kõnni-jooksu vahepealsega....Suusarada on sobilik täpselt ühele inimesele, et jumala eest ei saaks kaaslasega juttu rääkida ja segada vaikset metsarahu.....Esimene tõus on ränk, kuid kui olen juba mäkke jõudnud, siis tuleb ei kuskilt lisaenergiat, mis viib edasi ja edasi....õhtuti on loojuv päike ja ekstreemsuse huvides olen valinud raja, mis läheb läbi paksu kuusemetsa, kus paistavad ka mõned kased.....väike hirm- mis siis kui kohtan metsloomi??- rahustan ennast maha, et loom on loom ja mina olen mina....kui kohtangi rebast või hunti, ju see on saatus.....Sügaval metsas on tumedast kuuskedemerest näha valgusekiiri, mis julgustavad ja innustavad lisama kiirust, kuni jõuan loodetavasse sihtpunkti.....tagasisõit on alati kiirem....(Eesti talispordi auks, minu suusaõhtud)- Tegelikult on koguaeg, et ootus ja minek venivad, kuid tagasitulek alguspunkti on kiire ja ei tekita niiväga tugevaid emotsioone, vaid projekteerib esialgseid ootusehelke.......

Juba homme, hilisööl jõuan Eestisse (väljateenitud nädalasele koolivaheajale ;) ), mind ei takista jäätunud raudteerööpad, jää merel või transpordi streik Soomes, sest eesmärk on tugevalt-kivistunult silmade ees.....

....Selgus, et lõplikult lahkun Soomest mai lõpus, nii et on jäänud veel viimane pingutus, nüüd on aega veel jätkata posti teel, blogysse kirjutamist, pakkide saatmist jne.....

Alati teie,
*L*

kuivad pisarad....

Mida on vaja sisemiseks rahuloluks? Suuri asju/tegusid või siiski väikseid tegusid suurtelt* inimestelt.....

....täna hommikul naeratan, sest kallid inimesed on öelnud ja ütlevad edaspidigi ilusaid sõnu, mis lihtsalt poevad hinge....

....pisarad, mis voolavad mööda põski ei ole kurbuse ja nukruse omad, vaid rõõmu ja õnne, sest leidsin üles tänase päeva päikse, mille kiired valgustamas kõikki neid, kes hoolivad minust ja kellest minagi hoolin.......päike on üks, aga kiired on igal pool.......soojendamas külmunuid*

(See oli hetk, mis tuli jäädvustada, sest elu on täis kummalisi keerdkäikke! )

Kalli-kalli-kalli, *L*

Jälle üks nädal möödas....

Lund aina tuleb ja tuleb, päikselise ilmaga ootad kevadet ja kui on pilves, siis ootad samuti kevadet, siiski tuleb elada hetkes ja rõõmu tunda sellest meeletust lumekogusest- üritasin hüpata lumme, kuid kahjuks oli lumi juba "kokku pakkinud" ennast ja kaotanud kohevuse koos pehmusega- nii, et põlv sai natuke kannatada....aga kui aus olla, siis see ei heiduta edaspidigi lund nautimast ja oma lapselikel emotsioonidel vahest välja paista....mida täiskasvanumaks inimene kasvab, seda rohkem kinnisemaks ja konservatiivsemaks muutub- aga miks mitte üritada aegajalt välja kutsumast oma lapselikul poolel....lapsepõlves tundus kõik nii kerge ja lihtne, millegi pärast ei olnud vaja eriti muretseda ja kõik (peaaegu kõik) oli lubatud.....ka nüüd võib aegajalt peaees lumme tormata ja lasta enda seest välja halbu emotsioone.........

Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene,
elu tuli sähvab pilvist kui äikene;
valgustab välkudes hämaras ööski,

sütitab mõttes,

vaimustub tööski -ja kaduvikku siis kustub....
(G. Suits)

Ootus on see, mis innustab, samuti eesmärk!

Kaks nädalat Himosel on läbi saanud, see ajal oli palju-palju külma, päikest, sooje hetki, uusi kogemusi, palju tundepuhanguid..... Teatud tegemised olid kohati kummalised- minule kui eestlasle- aga sellegi poolest väärtustan neid teadmisi, mida omandasin soomlaste töökäsitlusest. Veel viimasel päeval märkasin enda töö ülesandes- milleks oli ATV-ga laste vedamine saanis- teatud töömeetodeid, mida muuta, et kogu tegevus muutuks kliendisõbralikumaks ja ohutumaks.

(Kolmas tiimikaaslane Janne suutis ATV kraavi ajada ;) õnneks lastele pakkus see palju, palju nalja)

(Marikaga Peikkot ehk siis Soome trollid)

(ATV bossud....)

Olümpiamängude tähe all- oleme suusatanud kaks nädalavahetust Jämsä metsa all, kus on täpselt ühe inimese laiuses rada, lumega kaetud, kuuskede vahel, stoilises rahus.....

Naised! Täna on meie päev......
Naistepäev on erakordselt kummalise saatusega päev, mida riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana pühitseti peaaegu kogu nõukogude aja vältel. Ametlikult tähendas see koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevad-talviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.
(Nii palju siis nõukogude ajast.....)
......taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Nüüd on Naistepäev aga juba tõeliselt vabatahtlik ja seda tähistavad vaid need, kes soovivad.
Eestis rohkem ja Soomes vähem.....
Siiamaani mäletan gümnaasiumi aega, kui enne naistepäeva olid väljas plakatid, mis innustasid vähemalt naistepäeval kandma seelikut! Väga meeldiv ettevõtmine, sest tõesti- järjest enam naisi kannavad järjest vähem seelikut....kindlasti mugavusest ja moetrendist, kuid ikkagi on alati näha tore naiselikku naist!

Meie täna Janelyga loobusime dressidest, paksudest vatipükstest ja tunneme ennast naistena, tõeliste eesti naistena, kes hoiavad Eesti naiste taset siin Soomes kõrgel!!! ;);)

(Mõni hetk on magusam kui teine....punamütsikesed! ;) )

Palavalt tervitades ja kallistades

*L*