Imeliste jõulude algus....

Väikesed lapsed on ehtne näide inimesest, kes on tema ise, hoolimata ümbritsevast. Nad ei häbene ega karda väljendada ennast hetke ajel. Ütlevad otse välja, mida mõtlevad ja ei mängi vingerpussi, nagu täiskasvanud. Kolm päeva Pärnus möödusid justkui lennates!! Esmaspäeva hommikul hakkas laia, valget, tihedat lund sadama....vaatepilt oli imeline. Selle tähistamiseks sai Joonasega lumes möllatud, kelgutatud ja niisama lund nauditud....oli külm, kuid siiski südames tekkis soe tunne- ikkagi Eesti ja Eesti ilm. Aastaid, aastaid olnud ju neli aastaaega. Ei kujuta ettegi, kui järsku peaks olema üks aastaaeg ja päike koguaeg lagipähe paistaks ;).

("Joonas kübaraga" ;) )

Minu suuriv väljakutse nädalavahetusel oli Egertiga uisutamas käik. Kui aus olla, siis ei ole aastaid uiske alla saanud, sest ei ole ju õiget talvegi olnud. Mingi 8 aastat tagasi sai juba oktoobri lõpus suusad alla pandud ja mäele mindud....kahjuks nüüd on ilmad justkui soojemaks läinud ja lumi katab maad, healjuhul jõulude ajal....- kui sedagi. Sel korral ei olnud mina see, kes õpetas nooremat, vaid hoopis Egert oli mulle abiks ja toeks!! Aitäh talle! :D:D:D

(Elavad lapsed!)

Mõelda enda mälestustele, siis oli väga väga ammu üks korralik filmiõhtu. Seltskond oli väike, kuid see eest kõige kallimad! Filme oli kaks „Riskikuller 3“ ja laste ning vanemate vahelistest suhetest ;). Kallistan kõikki, kes osalesid teisipäevasel filmiõhtul!

Pärnus oldud aeg oli täis erinevaid kohtumisi ja mitmekülgseid vestlusi. Iga inimesega, keda nägin , oli väga meeldiv taaskohtumine. Nagu ei olekski poolt aastat eemal olnud. Aeg möödub suurtes mõõtmetes meeletu kiirusega, lausa uskumatult, kuid väikses plaanis- võib siiski stoppi vajutada ja korraks peatuda!!!

(Jõulud on kohe, kohe käes...)

Homme ongi käes aasta üks oodatumaid hetki!- Jõululaupäev....;) Minul on kink juba käes- „Jõuluks koju“. Tundub, et seal Lapimaal jõuluvana kuulis minu kingisoovi ja suutis selle täita.....;) Mida veel tahta....asjad purunevad, vananevad ja muutuvad kasutuks, kuid säravad hetked, mälestused ja inimestega koos oldud aeg ei kao kuhugi, vaid sööbib igaveseks mällu.....aegajalt edaspidiste aastate jooksul annab endast märku- ilmudes rõõmsa naeratusena......

(Pealinna jõulukuusk...)

(*L*)

Pienia hetkiä...

Sündida võib sädemest
suure sooja algus.
Pimeduse südamest
koorub kirgas valgus.
Need, kel osaks saanud rõõm,
teavad, mis on kurbus -
teenimatult kibe sõõm
laulma harjund kurgus.
Jahedas ja tohutus,
tundmatus maailmas
ringi liigub lohutus -
hoia teda silmas!
(L.Tungal)


(miinus kraadid- külm võtab luudeni välja ja üle 20 minuti ei saagi külmas olla....)
Mis on see, mis teeb inimesi õnnelikuks? On need suured,väiksed, kallid või odavad asjad, mälestused, sündmused või juhtumised.?!
Eelmine nädal oli väga kiire.... Terve nädala olin praktikal Jämsekis, kuid -minu õnneks- reedene päev möödus Himosel, Himos Centris. Hommikul 15 minutiline jalutuskäik, autoga ekskursioon Himosel, päike just tõusmas punaka ja roosaka kumaga....vaatepilt oli tõesti hämmastav...otseses mõttes Mäed, mida kattis valge lumi, puud härmas....tundus, nagu vaataksin postkaarti ja unistaksin sattumist nii kaunisse paikka.... Himosel avati laupäeval esimene rinne, nii et inimesi vooris ja vooris....uskuge või mitte, aga põhi klientuur on venelasede.....Nii, et sdravstvuite...;)Jaanuaris tagasi minnes, jätkubki töö Himosel...


(Hommikusel jalutuskäigul....)

Nädala kõrghetk olid erinevad koosistumised enne jõule....Neljapäev möödus turismi õpilaste ja õpetajatega pikkujoulude pidamisega.....päkapiku mütsid peas, meil janelyga pidulikud riided seljas ja piparkoogid- lausa nimelised-....Mõnus, kui inimesed saavad vahest kokku, tugevdavad ühtsuse tunnet ja lõõgastuvad....
Nädala üks kõige suuremaid üllatusi tuli Jämsekist.... Olles lihtsalt praktikant, sain sellegi poolest sealt esimese jõulukingituse....Sel aastal esimest korda tundsin, et jõulud on lähedal, koputamas uksele ja varsti võib nad sisse lasta.....;)


(Esimesed jõulukingid....)
Tõesti, asjade väärtusest ei saa enne aru, kui oled sellest ilma.....
Aga ma tean, et siin eestis on sõbrad ja tuttavad, kelleta kuidagi ei saa.....eesti keeles kuuldud naljad tungivad kohe sügavamale hinge ja kui naerda naljade üles, siis ikka palju säravama häälega, sest nali on naljakam ja vaimustavam....
Laupäevasel päeval oli nii palju toredaid inimesi, kes märkasid lähedasi ja aitasid neid....Reede õhtul sõitsime juba Inna juurde ja tegime sauna, et hommikul vara ei peaks muretsema transpordi pärast rongijaama. Rongijaamas oli üks tore tädi, kes nägi, et mul on kaks kätt ja kolm kotti ning aitas transportida pagasit rongi. Merilin sõitis külmas Tallinnas sadamasse mulle vastu ja transportis bussijaama.....Aitäh neile, kes on julged abi pakkuma ning toovad tavalisse päeva helgeid hetki!!

(Auvilantie83 talvel!)

*L*

Minne vaan, jossa on parempi!??!!!

Kui raha pole, loobub Aleksei Diki, allveelaevadevastase tuumaallveeristleja ViljutSinski kapten, laevas lõunatamast. Ja viib selle, mis on ette nähtud talle üksinda nn. Kuivpajuki kujul koju. Ja jagab kolmeks. (Endale, naisele Larissale ja tütrele Alissale)

Laused pärinevad Anna Politkovskaja raamatust „Putini Venemaa“, mis räägib suurriigi Venemaa pahupoolest. Igapäevases elus ei mõtle sellele, et kuskil on keegi palju kehvemas seisus, lapsed nälgivad, inimesed külmuvad surnuks (selga ei ole midagi panna) või lihtsalt hävitatakse kodusid. Kõik sel eesmärgil, et ise Enda eluolu muuta mugavamaks ja rikkamaks. Kas eksisteerida üksinda või mõelda ka ennast ümbritsevatele inimestele.?!

A.Diki:“ ...seepärast on minu jaoks nii tähtis, et kõik oleks igal hommikul täpselt kell 8 lipu heiskamise juures. Meeskond peab nägema oma komandöri silmi. Ja lugema neist: kõik on korras, kõik on rahulik, teenistus jätkub. Vaatamata millelegi. Kõige kiuste."
Sealsed meremehed elavad kasinalt, vaesuses, nukruses ja majäänud kandis....nad ohverdavad terve enda elu suurriingi Venemaa kaitseks, kuid vastu ei saa riigilt midagi, kes on neid hyljanud, unustusse jätnud......

Antud raamat on väga hea näide sellest, kuidas meedia manipuleerib inimestega ja kuidas on võimalik mõjutada niigi igapäevaselt segaduses mõistust. Inimesed võivad tajuda, mis on õige ja mis vale, kuid üldsuse survele käituvad teisiti.

Politkovskaja: „Venemaa kõrgem riigijuhtimine on see kui kõige tähtsamad on miljardärid, kelle vahel on ära jagatud nafta- ja gaasivarud kuid mitte rahvas. Venemaa maakohad ja pealinn elavad nagu planeet Maa ja täht Päike. Päike- see on kõik, soojus, elu, valgus (Moskva). Maa- see on Päikesega kaasnev kaup. Eri Orbiidid, eri teed, erinevad asukad.“

„Putini Venemaa“ on üks esimesi raamatuid, mis mõjub kõige sügavamatessegi hinge soppidesse. Haledad ja kurvad lood lihtsatest inimestest, kes väärivad paremat. Võibolla on raamatu mõju tugevam, kuna tegevus toimib siin samas piiri taga. Kõik see paneb mõtlema kuidas on tegelik elu Eestis??...Kuidas seda kajastatakse?? Kuidas seda paremaks muuta??
Või käituda nii nagu on öelnud A. Politkovskaja.“Lihtne on olla lihtsameelne ja tahtetu“. Milleks ikka teha elu keerulisemaks......

„Ajaloo ravimiseks on üks viis- surmatoovate rakkude õigeaegne keemiline ravi. Venemaal seda ei toimunud vaid lohistati N. Liidust „Uude Venemaale“ kõigi oma nõukogulike lutikatega.“
Mis riik see on,kus sa ei saa loota valitsusepeale (hävitavad ebainimlike v6tetega konkurente v6i lihtsameelseid), s6javäele (s6javäelased tapavad, vägistavad noor naisi, peksavad omasid) v6i siislihtsalt naabrile, kes ykshetk kaebab sinu peale ja sind saadetakse otseses m6ttes p6rgusse- Siberisse sunnitöö laagrisse.....

Mina tahan järgmistele põlvkondadele sellist elu, kus nad ei peaks häbenema minevikku ja on selle üle uhked.....

Muutus on v6imalik, ainult sel juhul kui alustame seda iseendist....!!!

*L*

Sielunhoito

Oled sa kunagi mõelnud, kui raske on tegelikult elu jaatada? Enamik neist inimestest, kes meile sellest jutlustavad kui tervest maailmavaatest, ei jaata tegelikult elu, vaid hoopis iseennast. Elu nad eitavad – kas nad muidu peaksid sõdu, tapaksid loomi ja raiuksid maha terveid metsi? Elu jaatada tähendab jaatada kõike elavat, leida oma koht teiste olevuste seas nende ühises vennalikus eksistentsis. (Manfred Kyber)

Laupäeval toimus „Elävä kirjasto“, kus mina ja Janely olime ühise nimega „Virolainen“ ehk siis eestlane. Kolme kuu jooksul oleme kuulnud mitmeid müüte Eesti ja eestlaste kohta. Siinkohal tundus antud projekt väga hea võimalus, et purustada need müüdid. Päeva jooksul laenutasid kaks inimest meid välja ja pidasime maha mõnusalt pikad vestlused. Iseenesest see arv on väike, kuid tundes juba soomlaste rahulikku ja natuke ebavlevat olekut kõige uue kohta, siis olime ikkagi väga tublid. Päev tervikuna oli särav ja mitmekülgne- sõime, rääkisime ja mõtisklesime....


(Saal, kus istusid laenatud raamatud ja laenutajad...)


(Backstage....;);) söök,jook ja seltskond)

Projektist osavõtmiseks ei mõelnud me pikalt ja nõustusime kohe...otsust kahetseda ei ole tulnud. Nii, et pikaldased asjade läbikaalumised võivad viia selleni, et head võimalused lihtsad libisevad käest....Ühe päeva jooksul saime uusi tuttavaid, kellega juhuslikult jätkasime Afterpartyt Joccaris...seekord siis pidutsesime edasi koos jämsakatega...

Mul ei ole kunagi olnud kodulooma, kuid eelmise nädalavahetuse olin karvase lapse labrador Zara hoidja....


(Ka k6ige suuremad vajavad und....)

Isegi ei teadnud, mida oodata- mõtlesin, et loom on ju loom. Kuid reaalsuses mõistsin, et inimesed ei ole ainukesed, kellel on tunded, kes võivad igatseda, kes tajuvad teiste ümbritsevate inimeste meeleolu ja käitumist....Zara oli eelmise nädala säravaim täht!


(Lihtsalt midagi ilusat ja head s8damele...)

Kurvad, igatsevad silmad ja kurbus hinges, sest perekonda ei olnud kodus..seega tuli minul ja Janelyl temaga tegelda 110% pühendumusega- hommikul varem üles, söötmine ja jalutuskäik- õhtul lumetuisu ja külmaga väike jalutuskäik- ei saa ju elavat hinge hoida nelja seina vahel....Vahest pidasime maha isegi väiksed vestlused- ta küll ei räägi sõnadega, kuid näitab olekuga, et mõistab....Hinges mõistavad tegelikult kõik üksteist- hoolimata sellest,kes sa oled ja kust sa pärit oled. Lihtsalt tuleb osata näha enda ja teise hinge......


(V66rastel tänavatel seigeldes tundus, et oleme eksinud, kuid Zara oli see, kes tajus alati 6iget suunda ja seega kadus ka hirm teadnatuse ees)

Sageli tunneme hinges, et on vaja midagi öelda kellelegi, kuid mõistus ütleb Ei...seega ütlemata jäänud sõnad võivad jääda hinge kripeldama ja kunagi võib olla selle välja ütlemiseks juba hilja.....


(Meie yhika aken...)

Avastasin, et kommertslik ja kalleid kingitusi täis j6ulud ei ole tegelikult see, mida oodata...ka yks väike lihtne lumehelbeke aknal on palju sygavama tähendusega...yksikul, vaiksel 6htul Janelyga välja l6igatud lumehelbekesed symboliseerivad meie lihtsat j6uluootust...Eile käis yhikas j6uluvana ringi: " Tydrukud, mis on teie j6ulusoov." Meie: "J6uluks koju.....;)"

ps: siin oli täna hommikul -18 kraadi ja me k6ndisime sellest hoolimata praktikale JALGSI......

*L*

Elävä kirjasto!

Selles elus teatakse haruharva, kas keegi kannab maski või on selle eest võtnud. Ja millal kanname ise maski ning millal mitte? Elu karneval on pöörane tants. Me naerame ja nutame, loodame ja eksime, vihkame ja armastame selles kirevas ringmängus, aga kas me tunneme ennast ja teisi? Maske on nii palju, kes suudaks nende rägastikus teed leida?
(Manfred Kyber)

Läbim6tlematutel eelravamstel on väga tugev m6ju inimese yle, kuna peatavad suhtlemise v6i toovad kaasa hukatuse. Just sellepärast osalengi koos Janelyga projektist "Elävä kirjasto" Täna 6htul lihtsalt hyppasin tundmatusse ja seega laupäeval lähen raamatukokku, kus on erinevad inimesed koos, keda saab seal koha peal välja laenutada. Just eesmärgiga, et uurida teatud tyypi inimeste kohta just yldlevinud t6dede kaudu.....Idee on meeletult huvitav, kuna sageli hoidume eemale kellestki, kes tundub kahtlane, imelik v6i lihtsalt teame midagi, kuuldud juttude p6hjal.....(meie Janelyga oleme "Virolaised"- siin liiguvad igasugused jutud eestlastest- et murda m6ni soomlase myyt)

(Enne Kiikoinenni s6itmist..;)- Janely on lihtsalt parim!!)

Nädalavahetus möödus jälle seigeldes ja Soome iseseisvuspäeva tähistades. Pyhapäeval täitus Soomel 93 aastat, mida tähistati sarnaselt Eestiga (lipu heiskamsied, paraad, kontsert ja presidendi Tarja Haloneni vastuv6tt) Nagu ikka on ka siin vastuv6tule saabuvate inimeste välimusel- eriti naiste kleidi- väga tähtis roll. Pikalt ja laialt kommenteeritakse sobilikke ja mitte sobilikke riideid.

Täna oli töö juures suur suur kolimine esimeselt korruselt teisele. Terve Jämsek OY "perekond" oli abis....l6unaks telliti firma arvele k6igile nimelised pizzad ;)..kuigi olen k6igest tyhine praktikant, siis ei unustatud mindki...päeva l6puks oli t6esti tunne, et "perekonna" koostöö oli t6hus, sest uus turismi infopunkt sai valmis ning varsti v6ib vastu v6tta kliente.....;)

Ja ikka käin iga päev viis km tööle ja tagasi...m6nus jalutuskäik, kuigi kohati ränk! Nii, et enne ja pärast j6ulul6unaid jalutama! Ei ole vaja palju- soojad riided, korralikud jalan6ud ja meel v6ib isegi kurb olla, sest jalutamine lihtsalt toob r66msa tuju ning roosad p6sed (eriti kui pakane väljas)....hoian pöialt, et maad kataks varsti valge lumevaip....

ps: k6igest 10 päeva veel.....ärevus juba vaikselt hinges...[Home, Sweet home..]
Tervitades
*L*

Niiatan teillä .:D:D:D...

Elu on kuummaline- täis ootamatuid juhtumisi, sündmusi, huvitavate inimestega kohtumisi- täituvad sisemised soovid ja unistused.....
Isegi kui halvasti läheb, siis alati paistab tunneli l6pus ju valgus..;);) V6i ei paista?

Eelmise nädala lõpus käisin Janelyga jälle Jokkaris, sest umbes kuu aega ei olnud sinna jõudnud!! Siin metsa vahel võib lihtsalt aegamisi rahuliku eluga ära harjuda ning pärast ei oskagi enam sotsialiseeruda. Nagu ikka, lõime ennast üles, kõndisime viis km klubisse (peab ikka tahtmist olema- kontsakingadega ka veel- ja tagasi viis km varahommikul) ja astusime tühja klubisse....Inimesi oli veel vähe ja seega paistsime silma- jämsäkäte seas, kes olid ikka need „tuttmütsiga soomlased“- seljas dressipluusid, mütsid jne....:D:D
Õhtu edenedes kohtasime Tamperest Himosele sõitnud kutte... Ei tahaks küll nina püsti ajada, kuid antud hetkel olime nende parim valik :D. Neid kutte ei heidutanud meie vähene soome keele oskus ja heal meelel suhtlesid inglise keeles...;) Korra käis küsimus, et mis me siin teeme....miks vahetusüliõpilased just JÄMSÄS....:D:D Nende eesmärk ei olnud lihtsalt istuda ja tuim soomlane olla, vaid tõesti tantsisid, üritasid meiega sammu pidada.....ringis, umbes 10 soome kutti ja meie Janelyga :d....Jämsä tüdrukud olid vahepeal päris kurjad ja mõtlesime, et kas üldse väljumegi õhtu lõpus klubist...kes teab, mis nurgatagant võib tulla....
(Siin ei ole harvad juhused, kui eestlased ja soomlased norivad tüli)
Antud õhtu jooksul mõistsin, et tegelikult mõiste kultuur ja rahvus on väga laiahaardelised...Siiamaani olime üldistanud soomlasi väikse maakoha järgi, kuid tegelikult on väga palju erinevaid variante ühest kultuurist....nii, et mul on veel pikk tee käia, täielikult kultuuri mõistmiseks.....
Reede 6htu t6estas, et alati ei ole soomlane igav, tagasihoidlik,suht suvalise välimusega ja arg v66ramaalastega suhtlemisel....

Nädalavahetusel sai jälle saunas käia....;)

(Pildike Inna kuulsast saunast...best Sauna in Finland)

(Nagu nukumajake...kyynlavalgus, tähistaevas...milline romantika! )

Sellest nädalast olen praktikal, Jämsek OY- turismiinfopunktis Jämsäs....Töö algab hommikul kell üheksa ja lõppeb umbes nelja ajal.....nii, et iga hommik ja õhtu umbes 5 km jalutuskäik....
Põhitöökaaslased on kaks soomlannat Suvi, kes töötanud kaheksa aastat ja Anni, kellel viies aasta.....Soomes ongi kujunenud välja, et töökohti vahetatakse väga harva....üldiselt võidakse olla ka eluaeg ühes ettevõttes. Juba esimesel päeval usaldati mulle tellimupakettide tegemist-inimeste soovidele vastavate voldikute kokkukorjamist ja ära saatmist. Teisel päeval sain endale väikse lauakese, arvutisse kasutaja konto ja läpaka :D:D:D. Infopunkt asub esimesel korrusel, kuid järgmine nädal kolime teisele, kus asuvad jämseki ülejäänud tööruumid.
Iga hommik alustatakse tööd väikse kohviga, kus istub terve meeskond ja lõuna on siis kui ise tahan, samuti on kohvipaus poole kolme ajal. Siin on üldlevinud, et tööle võetakse kodust toit kaasa ja soojendatakse siis puhkeruumis, kus on kõik vajalik olemas. (külmkapp, mikrolaineahi, kohvimasin, veekeetja jne...)
Kui rääkida tööst, siis juba kahe päevaga on selgeks saanud, et oma „aeglase kiiruse“ olen ma siin ikkagi liiga kiire.....Teisel päeval sain varem koju, sest lihtsalt tegin kõik asjad väga kiiresti ära...pidevalt imestati, et juba tehtud!?!?! Soomlased jälgivad täpselt tööaega....nii, et ei mingit üle aja töötamist ja kui töö saab tehtud, siis ei ole vaja uut otsida...kindlaks päevaks kindlad ülesanded....

(Minu töölaud hetkel! ;) -vähe ei ole uhke )

(Iga päev tuleb tutvuda siinsete ettev6tetega....k6igega peab pidevalt kursis olema..!)

(Infot tuleb ja tuleb)
Nädala tipphetk oli, kui meile teatati, et koolisööklast saame toidukasti kaasa iga päev, sest nüüd ju lõuna ajal sööma ei jõua (paus pool tundi) Ise saame valida, mida tahame :D:D nii, et hetkel lausa supleme söögis....Päris uhke tunne on selle toidukastiga ringi käia...D::D(liiga suur, et olla toidukorv)

(Riis, kanakaste, pannkoogid, jogurt...saikesed..mida k6ikke ei leia siit!!)

Tahan, et k6igil lähedastel läheks aasta 2009 viimane kuu rahulikult, m6nusalt, sydamlikult ja meeldejäävalt....K6ik peaksid tundma ennast hästi ja 6nnelikuna....
Kuigi ma ei saa seal kaugel Eestimaal olla lähedastel abiks, siis sydames ja hinges olen alati teiega....;);)

Liska! Palju 6nne synnipäevaks!! Sinu kingitus peaks varsti Sinu juures olema.....

Soojalt kallistades
*L*