Laupäeval toimus „Elävä kirjasto“, kus mina ja Janely olime ühise nimega „Virolainen“ ehk siis eestlane. Kolme kuu jooksul oleme kuulnud mitmeid müüte Eesti ja eestlaste kohta. Siinkohal tundus antud projekt väga hea võimalus, et purustada need müüdid. Päeva jooksul laenutasid kaks inimest meid välja ja pidasime maha mõnusalt pikad vestlused. Iseenesest see arv on väike, kuid tundes juba soomlaste rahulikku ja natuke ebavlevat olekut kõige uue kohta, siis olime ikkagi väga tublid. Päev tervikuna oli särav ja mitmekülgne- sõime, rääkisime ja mõtisklesime....
(Saal, kus istusid laenatud raamatud ja laenutajad...)
(Backstage....;);) söök,jook ja seltskond)
Projektist osavõtmiseks ei mõelnud me pikalt ja nõustusime kohe...otsust kahetseda ei ole tulnud. Nii, et pikaldased asjade läbikaalumised võivad viia selleni, et head võimalused lihtsad libisevad käest....Ühe päeva jooksul saime uusi tuttavaid, kellega juhuslikult jätkasime Afterpartyt Joccaris...seekord siis pidutsesime edasi koos jämsakatega...
Mul ei ole kunagi olnud kodulooma, kuid eelmise nädalavahetuse olin karvase lapse labrador Zara hoidja....
(Ka k6ige suuremad vajavad und....)
Isegi ei teadnud, mida oodata- mõtlesin, et loom on ju loom. Kuid reaalsuses mõistsin, et inimesed ei ole ainukesed, kellel on tunded, kes võivad igatseda, kes tajuvad teiste ümbritsevate inimeste meeleolu ja käitumist....Zara oli eelmise nädala säravaim täht!
(Lihtsalt midagi ilusat ja head s8damele...)
Kurvad, igatsevad silmad ja kurbus hinges, sest perekonda ei olnud kodus..seega tuli minul ja Janelyl temaga tegelda 110% pühendumusega- hommikul varem üles, söötmine ja jalutuskäik- õhtul lumetuisu ja külmaga väike jalutuskäik- ei saa ju elavat hinge hoida nelja seina vahel....Vahest pidasime maha isegi väiksed vestlused- ta küll ei räägi sõnadega, kuid näitab olekuga, et mõistab....Hinges mõistavad tegelikult kõik üksteist- hoolimata sellest,kes sa oled ja kust sa pärit oled. Lihtsalt tuleb osata näha enda ja teise hinge......
(V66rastel tänavatel seigeldes tundus, et oleme eksinud, kuid Zara oli see, kes tajus alati 6iget suunda ja seega kadus ka hirm teadnatuse ees)
Sageli tunneme hinges, et on vaja midagi öelda kellelegi, kuid mõistus ütleb Ei...seega ütlemata jäänud sõnad võivad jääda hinge kripeldama ja kunagi võib olla selle välja ütlemiseks juba hilja.....
(Meie yhika aken...)
Avastasin, et kommertslik ja kalleid kingitusi täis j6ulud ei ole tegelikult see, mida oodata...ka yks väike lihtne lumehelbeke aknal on palju sygavama tähendusega...yksikul, vaiksel 6htul Janelyga välja l6igatud lumehelbekesed symboliseerivad meie lihtsat j6uluootust...Eile käis yhikas j6uluvana ringi: " Tydrukud, mis on teie j6ulusoov." Meie: "J6uluks koju.....;)"
ps: siin oli täna hommikul -18 kraadi ja me k6ndisime sellest hoolimata praktikale JALGSI......
*L*
No comments:
Post a Comment