Suvi Oslos....

Suvi on möödunud üsna kiiresti ning töiselt ja juba on märgata vaikselt sügiselist kuma, lehtede langemist, õunte valmimist ja vihmast jahedust. Poleks uskunudki, et nii mitmekülgsed rahvused ja pidevalt muutuv töökeskkond erinevates poodides võiksid olla üsna kurnavad....seetõttu polegi väga jõudu ja jaksu olnud, et kirjutada blogisse ning mida erilist ikka tööst kirjutada. Klientidega on olnud huvitavaid kokkupuuteid kui ka mitte nii väga toredaid, sest hetkel on ringi liikumas mingid tüübid, kes on professionaalid petjad ja kasutavad poodides olukordasid, kus kliente ja segadust palju, et siis suurte rahadega tekitada ärevaid situatsioone ning lõpuks lahkuda poest suurema summaga kui tulid...ühesõnaga tuleb olla pidevalt valves, tähelepanelik ja kohati ka kahtlustav!




Õhtune sära ja hiilgus....

Enda jaoks olen õppinud tundma uut kliendigruppi hiinlased ja üleüldiselt aasialased, kelle puhul ei toimi teada-tuntud klienditeenindus ning oluline on müügiprotsess lõpetada kiiresti ja ilma mingite lisa naeratuste ja tänamisteta, sest neid lihtsalt ei huvita ja nende kultuur ongi teistsugune. Siinkohal üks klient ütles, et ega võõraid kultuure polegi võimalik mõista ja õppida sügavamalt mõistma- aru saama, vaid tuleb neid lihtsalt aktsepteerida....Kuigi siin Norras hetkel pole tööpäevad väga pikad, erinevate vahetustega 6-10 tundi, siis isegi kõige lühem vahetus võtab nii läbi, et naudin rahulikku kojujõudmist. Siiamaani on töö sujunud ja märgatud on eestlaslikku töökust, mis ehk korvab selle, et hiina keelt ei räägi, prantsuse keelt ka mitte ning hispaania keel vajab harjutamist....seega tuleb mängu siiras naeratus, soojus inimestega suhtlemisel ning tahe pakkuda parimat klienditeenindust! Ühel päeval tulid poodi kliendid, kellest vaikselt vilksamisi kuulsin, et justkui soome keel, mis järel pöördusin nende poole soome keeles ja kui esialgu painasid mind eelarvamused soome klientide osas, siis pärast esimest teenindusprotsessi lõppu tulid nad veel paar korda tagasi poodi, ostsid kalli sviitri ning üks vanem paar, meesterahvas isegi kallistas, kuna olid nii tänulikud sellest müügi-ostuprotsessist....seega pole müük vaid asjade müümine, vaid ka kliendile tervikliku kogemuse pakkumine! Üks paar USA-st lahkus mõttega, et pole halba ilma, vaid õigesti valitud riided, mis vastaksid ilmastikule....lihtne mõte, kuid kui olin seda jaganud selle paariga, sest vihma kallas nagu oavarrest, tegemist oli tol päeval ühe suurima üleujutusega oslos, siis naisterahvas kordas veel seda mitu korda ja tänas, et nii tore mõte!!

Töötajate motiveerimiseks korraldatakse meil ka erinevaid võistlusi ja viimased kaks nädalat pidime müüma Norra rahvusmustriga villaseid sviitreid, kui väljas olid kõige kuumemad ilmad! Üllatus-üllatus, võitjaks osutusin mina, müüsin üle 30 sviitri ja sisimas oli ning on ikka uhke tunne....varsti on nagunii tulemas talv ning preemiaks saingi valida ühe villase Norra sviitri, millega hea astuda vastu külmale.... meeskond ületas ka juulikuu eelarve, siis selgus, et sain ka teise preemia, milleks oli siis Nora Norra ehete valikust ka endale soetada midagi ilusat....valisin käevõru, mis lihtsalt kiirgab sära, naiselikkust ja samas jõudu....


Tasu tehtud töö eest...

Kuna tööl meil pole võimalus kordagi istuda, jalgu puhata, sest klieniteenindus peab toimuma püstijalu, siis koormus jalgadele on meeletu. Seetõttu on jooksutreeningud ajakavas nendel päevadel kui keha pole väga kurnatud, et mitte üle koormata ennast....kuid alustasin juba rohkem kui kuu tagasi hommikust ujumist ning nüüdseks on sellest saanud juba igapäevane osa ning mõnus harjumus. Avan silmad, vaatan välja ja vihma kallab, mis seal ikka, riided selga, rätik õlale ning sadamasse. Eriti armastan aega 5-6 kuue vahel, sest siis on rahu ja vaikus looduses ning enamasti olen olnud üksik ujuja koos päikesetõusu ja veelindudega. Igal hommikul on vesi erinev, sest mõnikord lainetab, mõnikord tasane, siis jälle veidike hägusem ning mõni hommik üli läbipaistev ja selge kuni põhjani. Olen aru saanud, et kõik sõltub tuule suunast, hoovustest ja üldse looduse ärkamisest.....hommikune ujumine on andnud mulle energiat, sügavamat enesetajumist ning eneseületamist, sest ikka igal hommikul on mul kananahk ihul, lõdisen ja astun külma vette....kuid see tunne on vaid hetkeks ning kui hingan sisse ja võtan julguse kokku ning sukeldun lainetesse, siis kaob külmus, mis asendub sisemise soojusega....




Hommikune särav kuma...

Paariks päevaks on ujumine seiskunud, kuna inimene ise hävitab ja kahjustab seda, mis teda ümbritseb.... Eile sadas Oslos meeletus koguses vihma, üleujutused ning täna hommikul lugesin, et Oslo fjordides pole soovitav paar päeva ujuda, sest vihmavett tuli rohkem kui fjordid jõuaks n.ö. puhastada teatud tüüpi bakteritest, mis tekkisid vette vihmavee tulemusena ja võivad ärritada ujuvat inimest.....ühesõnaga loodus ei suuda enam kõigega toime tulla ning reguleerida õhku sattunud saasteaineid, mis maapinnal tekitavad liiga tugeva reostuse....sellest on kahju ja kurb tõdeda, et inimene on selle mõjutajaks.....Endal on hetkel üldse käsil oma elustiili ümbervaatamine ja oma mõttemaailm liigub kuhugi teise suunda....seda, et kuhu liigub ja välja jõuab, veel ei tea, kuid olen rahul sellega, kuhu juba jõudnud olen....igapäevased väiksed muudatused ning positiivsed tulemused on kohe märgatavad. :)  Väike kokkuvõte: juukseid ei värvi, hetkel harjutangi peapesu harvemaks, sest töötades teeninduses olen hakanud pead väga tihti pesema ning kasutama igasuguseid vahendeid, kuid nt. viimane šampoon andis küll läiget ja kohevust, kuid tundub, et tekitas allergiat, hommikune varajasem ärkamine ja karastus külmas vees, toitumisest, et otseselt suhkrut pole tegelikult pikalt tarbinud, sest eelistan ja armastan mett, saia ma nagunii ei söö (isegi pärast Austraaliat ja Norrat pole suutnud sellega harjuda ning ei tahagi) ja veel naudin musta rukkileiba eestist, puu- ja juurviljad poelettidelt on ikka ja alati menüüs, sest kõige enam mõjutab meie tervist ja heaolu ikka see, et kuidas me toitu suhtume ning seetõttu hindan järjest enam seda, mille valmimine, valmistamine on loodust hoidev ja säästev....

 

Kõike arvesse võttes jõudsin sisemiselt ka nii kaugele, et kui maikuus mõtlesin, et oh Oslo maraton ja kõik jooksevad seda jne., siis mina tegelikult naudin ju rahulikku jooksmist metsatukas ning ehk see meeletu rahvamass ja tunglemine ei tee mind ju õnnelikumaks ja rahulolevamaks kui olen. Seega ei jookseks maratoni mitte enda naudingu pärast, vaid sellepärast, et tõestada endale ja teistele, et millega nüüd hakkama sain....jooksen ikka edasi ning eks näis kui aeg lähemal, kuid usun, et tehes midagi, mis pakub tõelist naudingut on palju-palju parem kui see, et tõestad ehk teistele rohkem kui endale, millega nüüd hakkama said! Kõige olulisemal kohal on ka igapäevase pinge taastamine jalgades ja kehas, et lõpuks ei oleks enda keha täiesti välja kurnanud, kuna palju aastaid ju veel ees ja mis saaks suurem väärtus olla kui tugev tervis ja suur elujõud!

Sattusin küll elama Oslo küljealla, aga elu fjordide vahel on loonud laiema perspektiivi ja pakkunud võimaluse leida üles see miski, mida tahaks enda ellu tuua rohkem!

Päikselist augustikuud! Uute mõteteni ning eks vaatab, mis sügis endaga toob!

Parimat,
Liis