Fasten your seatbelts....kinnitage oma turvavööd....

Nädalavahetusel käisin esimest korda Osloga tutvumas, koos kümne teise kursusekaaslasega! Sõitsime rahulikult bussis ja järsku jäi buss seisma ja kontroll. Esimene mõte oli, et tegemist piletikontrolliga, aga oh ei hoopis turvavöö kontroll ning iga reisija sai veel infovoldiku, et kinnitage turvavöö, ohutuse mõttes. Tundub, et tegemist on üsna olulise ja tähtsa "üritusega" Norras hetkel, kuna ka tagasitulles äratas mind unest turvavööde kontroll!  Oslost Elverumi tagasitulles toonitas bussijuht igale ühele personaalselt, et kinnitage turvavöö! Turvalisus ennekõike ja eks inimestesse saabki süvendada harjumused sellega, kui pidevalt meelde tuletada, toonitada ja kontrollida....

Moments of Oslo trip

Kuid Oslosse jõudsime lõunaks ning kõigepealt läksime oma majutuskohta otsima, milleks oli siis Anker apartments ning tegemist oli üsna korraliku ja uue hosteli-korteritüüpi majutusega, kus meile kõigile oli siis üks voodikoht 20-kohalisest toast. Hind oli täiesti taskukohane ning üheks ööks sobis, sest ega meil ju tervet ööd nagunii ei olnud plaanis maha magada! Ka edaspidi, kui on plaanis majutust otsida, siis kindlasti soovitan Anker majutust Oslos, kus hostel asub keskklinnale lähemal ning korterid kaugemal, kuid ka toredas hipsterite linnaosas paljude kohvikute ja väikeste poekestega.

 

Päev möödus linnas ringi jalutades, vaatamisväärsustega tutvumisega ning saime osa ka siis biathloni melust, mille tarbeks olid keskklinnas siis telgid televiisoritega, laat ning võõramaist rahvast liikus ehk enam Oslo tänavatel. Kuna meid lihtsalt palju, siis aega võttis juba ringiliikumine, linnaga tutvumine ning kohati ka otsustamine, mida järgmiseks edasi teha. Kahe päeva sisse mahtus ka kultuuri, näiteks külastasime Oslo kesklinnas asuvat suurt katedraali, mis oli tõesti suursugune ja võimas ning esindab siis Norra kirikut. Nii palju kui lugesin, siis seda kasutab nt kuningapere ning ka teised olulised inimesed tähtsündmuste puhul. Norras siis usk on rohkem luteristlik ja üle 70% elanikkonnast kuulub siis kuhugi kogukonda.

 

Oslo Domkirke

 Mõnus jalutuskäik möödus Oslo sadamapiirkonnas ning seal sõime ka hilist lõunat ja minu jaoks ka õhtusööki. Kuigi hinnad Norras on sellised, et ega iga päev väljas söömas ei käiks, siis üle mitme kuu kuskil peenemas kohas väljas käia on ikka vaja, sest muidu lihtsalt unustad restoranikultuuri! Igaljuhul minu jaoks lõppes nädalavahetus ühe teise tüdrukuga veidike varem kui teistele, sest teisel päeval olime juba väsinud ning oleksime pidanud ringi käima oma asjadega. Igaljuhul külastasime Oslo kunstimuuseumi ja seal olid siis esindatud Norra kunstnike tööd läbi aastasadade. Kusjuures üllatav oli see, et rahvast oli väga palju pühapäevasel päeval ja erinevas vanuses, nii vanemaid kui ka nooremaid ja isegi lapsi.

 



Oslo Museum of art

 

 Kui rääkida veel laupäeva õhtust, siis tegemist oli ühe pika tantsuõhtuga! Kui esialgu mõtlesin, et kas minna üldse Oslosse või mitte, siis tegelikult oli hea otsus ja vahva oli vahelduseks ka midagi muud teha ning viibida teises keskkonnas!

 

View from the roof of Opera house

Homme siis lähme õpilastega matkale, veel on päris palju lahtisi otsi, kuid mis seal ikka, tuleb kohaneda ja valmis olla kõigeks! Peaasi, et endal tore on, õpilastel mõnus ning järgmine hommik oleme siis kella üheksaks koolis tagasi, sest neil jätkub veel koolipäev. Ka enne matka on nad terve päeva koolis ning eeldatavasti on nad üsnagi kurnatud ja väsinud, kui laagripaikka jõuame. Nad pidid ise kokku panama oma toitlustuse ning enamik söövad hotdoge ehk siin täitsa tavaline asi, et ostad saia, vorstikesi ja nii peaksidki saama kõhu täis. Proovisime küll erinevate nippidega suunata neid teisele teele, kuid nende otsus ning v-b tõesti on nad harjunud sööma saia hommikusöögiks, lõunasöögiks ja oh üllatust ka õhtusöögiks!

 

Mina ei suuda ikka veel kohaneda saiaga ning ootan reedet kui lõpuks saan jälle musta leiba! Reisiplaanid muutusid ning lendan Eestisse varem, kohe pärast matka, nii et ka mul pole aega puhkuseks. Seekord lendan läbi Helsingi, sest nii olid piletid odavamad, veedan öö lennujaamas ning oh üllatust reede hommikul kell 9:00 sõidan Silja Europa laevaga Tallinna. Tegemist ju laevaga, kus olen ka mõned kuud töötanud ning saab vahva olema, eriti pärast seda uuenduskuuri, mis Silja Europa on läbinud! Piletite broneerimine ei läinud ka seekord nii libedalt kui ehk ootaks. Kui Tallinki pilet oli broneeritud, siis nägin, et oi Tallinn-Helsingi....tahtsin ma ju Helsingist Tallinnasse! Õnneks kõik sujus, võtsin ühendust klienditeenindusega ning kiiresti muudeti reis ümber ja kuna Silja Europa on odavam ja sõidab 2x kauem, siis sain lisaks ka hommikusöögi! Seega kui minust pole paar päeva midagi kuulda, siis veedan oma aega metsas, lennujaamas, sadamas ja laeval.....kuni lõpuks jõuan Eestisse! ;)

 

Mõnusat kevadist päikest!

 

Liis

Naistepäeva tegemised Norras....

Kõige olulisem on alustada iseendast ja tunda ennast rahuloleva ja õnnelikuna! Seetõttu pole ma väga pead murdnud selle üle, et oi Naistepäev ja kus on nüüd minu lilled või muud materiaalsed asjad. Loomulikult tahab iga naine tunda ennast hoituna ning väärtuslikuna, kuid kõige enam loebki just see, et kuidas suhtun endasse ja kuidas ennast tunnen. Norras nimetati küll tänast päeva rahvusvaheliseks naistepäevaks ja muud kisa-kära selle ümber pole nagu väga kuulnud, vaid hommikustes uudistes oli korraks mingi lõiguke. Igaljuhul minu päev algas juba hommikul vara umbes kella seitsmest, kui päike paistis aknast sisse ja valgustas minu ärkamist. Juba nädal aega olen teinud 2xpäevas hommikul ja õhtul joogat ning täna tegin isegi üsna pika sessiooni. Taustainfoks, et minu jooga on juba veidike keerulisem tase ning ausaltöeldes füüsiliselt üsna pingutust nõudev ning mõne harjutuse puhul on selgesti näha, et mu kehal on veel ruumi areneda! Sellele lisaks teen veel harjutusi iga päev erinevale kehapiirkonnale, et natukenegi toonust tõsta ning oma aktiivsetes tegevustes veel paremaks muutuda. Kuna päike paistis eriti eredalt mõtlesin, et lähen suusatama ja naudin tänast ilma. Otsus oli supper, sest päike paistis, rada mõnus, metsas oli lumi põlvini ning ma ei olnud rajal ainuke. Esmalt kohtasin vanapaari, kus naine suusatas ees ja mees järgi, nii mõnus harmoonia. Seejärel kohtasin koeraomanikke, kes suusatasid oma koertega ning koerad on hästi treenitud, sest ei tee võõrastest inimestest väljagi ja võid julgelt suusatada. Ühe mäevallutuse võtsin ka ette ning järsku tuli vastu naisterahvas, kes rääkis midagi norra keeles, ütlesin juba oma väikse norrakeelega, et räägin natuke norra keelt, mistõttu selgitas inglise keeles, et tal on koer üleval rihma otsas puhkamas ning ta ise suusatab siin mäest alla ja üles, et ma ei pea koera kartma! Kõik rajal vastu tulnud inimesed naeratasid ja tervitasid....justkui vanad head tuttavad! Igaljuhul oli tegemist heatuju suusatamisega ning kokkuvõttes läbisin kahe tunni jooksul rohkem kui 10 kilomeetrit, millest sain endale terve päeva positiivse elamuse!

 

Naistepäeva suusamatk...

Pärast suusatamist oli plaanis veel uisutama minna oma kursusekaaslastega, kuid oh õnne uisuplats oli kaetud umbes 30 cm lumega ja kuna temperatuur väljas oli umbes 0 kraadi ringis või isegi plussis, siis lumi oli kokku pakkinud ja selle puhastamine oleks aega võtnud meeletu aja! Seega jäi üle vaid oodata uut norra keele kursust, mis algas täna Elverumis ning seda annab siis üks poolakast filoloog, kes on ise norra keele ära õppinud siis paari aastaga. Nüüd on võrdlus kahe norra keele kursuse ja õpetajaga ning nad on täiesti erinevad. Samas tean, et mõlemast kursusest on midagi õppida ning reedel ongi päev kui pool päeva olen Hamaris ja pool päeva Elverumis!

 

Kõigest hoolimata oli tegemist ühe aktiivse naistepäevaga ning minu lillekesed olid kõik naeratavad näod, kes suusarajal vastu tulid! Koogitükiks oli ise tehtud müsli õuntega, sest koolis oli koogilett tühi tavaliselt maitsvatest muffinitest!

 

Järgnevate nädalate plaanidest nii palju, et loenguid koolis pole, kuna praegu planeerime oma väikeste gruppidega siis põhikoolilaste kahte viimast tundi, millest viimane on siis järgmine nädal üheöine matk! Hetkel ongi planeerimisprotsess ning mõttekohti on mitmeid ja eks ka veidike ärevust, et kuidas see kogu teema toimuma hakkab. Taustainfoks nii palju, et õpilased on kõigepealt päeval koolis, kell kolm saame nendega kokku ning lähme siis matkale ja püstitame laagri ja hommikul kella üheksaks peavad juba tagasi koolis olema!!! Mis tundub täiesti ebareaalne ju, aga Norra õpetajad ütlesid, et koolipäeva ei saa muuta ja peab leppima selle ajaga, mis on ning õpilased peavadki siis kohanema! Eks vaatame, mis neljapäevases planeerimistunnis toimub ning kui hästi õpilased ennast tunnevad! Kokkuvõttes on tegemist kogemusega, mis on tegelikult uskumatult vahva, sest saame reaalselt juhendada, juhtida ja seda kõike teha veel võõrkeeles!

 

Mõnusat nädala jätku....kahe nädala pärast juba väike Eesti trip! :)

Ilusat naistepäeva ka ja loodan, et tegemist oli ühe toreda päevaga!

 

Liis

Õnnetunne on see, mille poole püüelda!

Happiness and flow...antud teemat käsitlesime ühes eelmise nädala loengus ning seda on lähemalt uurinud psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. Tegemist on siis mitmekülgseid tegureid hõlmava tundega, mis läbib inimest sel hetkel kui teatud tegurid kokku satuvad ning toimub justkui eneseületus ja millegi saavutusefekt. Küllaltki üldine tõlgendus, kuid tema kirjeldust antud teemast on võimalik kuulata youtube´i videost, sest ise seda sõnadesse panna on mitmeid kordi keerulisem:

 

 

Mihaly Csikszentmihalyi asks, "What makes a life worth living?" Noting that money cannot make us happy, he looks to those who find pleasure and lasting satisfaction in activities that bring about a state of "flow."

Tegemist on erilise tundega, mille kirjeldamiseks sobib tänane Budori kogemus!

Nädalavahetuseks oli siis planeeritud rahvusvahelistele tudengitele n.ö. talvepäev Budori suusakeskuseks. Esialgu kujutasime ette ja tegelikult pidigi olema, et meie NOP (Nordic Outdoor Program) õpilased lähme ka lihtsalt kui osalevad ja talveilma nautivad tudengid. Siis nagu ikka, tulevad elus ette ootamatused ning järsku tuli kuskilt "käsk", et meie peame kindlasti osalema ning viimasel õhtul tuli teade, et aga teie kui "professionaalid" tulete toime ka tegevuste juhtimisega (leadership)....ehk siis meie n.ö. puhkus kujunes tegelikult osaliselt tööks. Loogiliselt võttes tekitab eelneval õhtul sellise info teadasaamine segadust, ärevust ning kohati ka ehk pahameelt, et kuidas selline oluline info jõuab meieni eelneval õhtul kell 21:00. Igajuhul siis panustasime sellele, et meid nähakse kui professionaale, tegime kiiruga esialgse plaani ja natuke kirusime süsteemi ning jäime ootama hommikut.

 

Lõpuks asusime teele Budori poole, mõne aja pärast võtsid teekonnal vastu veel lumisemad nõlvad, talvine kuusemets ning lõpuks Budor. Meie NOP grupil oli selge, et kuidas jaotume kolmeks grupiks ning nii pidid ka teiste umbes viie ülikoolilinnaku tudengid tegema ning lõpuks formuleeruski meie grupp number kaks. Seltskond oli kirju ning meie grupi õnneks alustasime mängudega, kus siis saime esimesena teha nimemängu ning rääkida ka kust pärit, mida õpime ning mis linna campusest pärit. Selgus, et tudengeid oli Saksamaalt, Tšehhist, minu grupis ka kaks eestlast, Taanist, Nepalist, Pakistanist, Ukrainast, Prantsusmaalt, Austriast jne. Kõigil erinev kogemus talvega, erinev riietus, olemus ja suhtumine. Kuid mängud sujusid väga hästi ning seltskond oli vahva, sest lõpuks toimus ka lumesõda ja oma kindluse valvamine ja vastase kindluse vallutamine. Loomulikult minu võistkond võitis, sest seal oli üks "mouse" ehk siis hiireke, kes lihtsalt hiilis ja võttis vastase lipu ära kui meie teised olime seotud vastase pommitamisega! Seejärel oli aeg tuubitada ning lõpuks saabus ka murdmaasuusatamine. Mina võtsin oma koolisuusad kaasa ning teised laenutasid. Kogu protsess võttis aega ning lõpuks olid kõigil suusad all ja väga paljudel esimest korda! Loomulikult sel hetkel tekkis tunne, et peab ju neid, kes ei oska, aitama ja toetama! Kuidagi sattus nii, et enamik juba asusid teele ja mina siis jäin viimaste eest hoolitsema ja kõige lõpuks oli üks Pakistanist pärit poiss....pusis ja pusis,  siis lõpuks vahetasime üldse suusad ära, kuna tal olid laenutatud uisu sõitmiseks mega libedad suusad ja mul olid klassikamäärdega mitte nii libedad suusad. Asusime lõpuks teele ja kukkus-kukkus-kukkus viis korda, võibolla isegi kümme korda ning ikka ja alati tuli püsti, kuulas minu juhiseid ja isegi siis kukkus pikali, aga ikka proovis aina edasi. Ma juba vahepeal mõtlesin, et issand, millal ta loobub oma kukkumiste pärast, kuid ta ei loobunudki, vaid pingutas, õppis, arenes ja "chillis" juba vaikselt suuskadega. Me jõudsime juba tagasi kogunemiskohta ja siis ta ütles, et tahab veel suusatada!! Nii ta läks jälle rajale, mina läksin järgi teda ikka juhendama ja sel hetkel ei olnud oluline isegi söögiaeg, sest see oli mega tunne näha kuidas keegi areneb, naudib, pingutab kukkumistest hoolimata ning lõpuks suusatab ise künkast üles ja isegi ka alla.....minu jaoks oli see päeva tipphetk ja kogu tegevust võib kirjeldada selle sõna "flow´ga". Nii uskumatult äge oli näha minu juhendatud õpilase arengut tunni aja jooksul ja see kõik tulenes tema tahtejõust, püüdlusest ja motivatsioonist püsida suuskadel ja suusatada! Ootamatult muutunud päevast kujunes tegelikult teisipidi õpetlik ja emotsionaalne päev, sest sain olla liidriks koos viie teise NOP tudengiga grupile, kus võis kokku olla 150-st tudengist umbes 50! 

 

Päev Budoril...

Kui nüüd tagasi vaadata eelmisele nädalale, siis neljapäeval käisime üle pika aja põhikoolis tundi andmas ning sel päeval oli samuti päevakorral plaanide muudatused, nendega kohanemine ja olukorra kiire lahendamine. Viisime läbi ka aardejahi ülesannetega meeletus lumesajus ja lumi oli põlvini. Üheks ülesandeks oligi lumememme valmistamine ning grupp pidi tegema nii suure lumememme kui suur on grupi kõige väiksem liige! Kokkuvõttes valmis võimas lumememm ning õppisin nii mõnegi nime ja professionaalsel tasemel oli vahva vaadata kuidas grupis jagunesid rollid ning kuidas lahendati ülesandeid!Igaljuhul juba pooleteist nädala pärast lähme siis kaheksanda klassiga üheöisele matkale. See tähendab seda, et matkame suuskadel, sätime valmis laagriplatsi, viime läbi õhtuseid tegevusi, natuke lõkkeääres meelelahutust ning siis veedame öö kas telgis või lavvos ja hommikul siis asume tagasiteele......

 

Heatuju lumememm...

Lõpetuseks siis mõelda sellele, et mis oli viimane "flow" efekti pakkuv tegevus ja millal see oli?! Kui ei suuda meenutada või väga kauges minevikus juhtunud, siis ehk peaks mõtlema sellele, et missugused muudatused elus tooksid enam õnnetunnet ning ka rahulolu! Selle nädala jooksul olen mänginud jäähokit, uisutanud, suusatanud, õpetanud ka teisi suusatama ja selles edu saavutanud, teinud iga päev joogat, erinevaid muid harjutusi ning õppinud veidike norra keelt ja järgmisest nädalast on mul isegi kaks kursust, mida läbida! Seega olen Rahul, Rahul just sellega, et igas päevas on midagi uut, mida kogeda ja millest õppida!

 

Jeg er veldig lykkelig!

 

Parimat,

Liis