Minu Lood Eesti Matkaradadest

Minu lugu algab tegelikult sellest, et juba 2015 aasta suvel võtsin eesmärgiks külastada nii tihti kui võimalik erinevaid matkaradu Eestis, sest tundsin vajadust nautida head ilma, värsket õhku ning minna lihtsalt loodusesse. Sealt jõudsin ka loodusturismi magistriõppesse Maaülikoolis, et laiendada teadmisi nii looduse kui ka loodusturismi valdkonnas. Pärast õpingute alustamist jõudsin oma teekonnaga Norra ning minu silmad avanesid veel enam ja tajusin kui suur roll on tegelikult loodusel inimese elukvaliteedi tõstmisel.

 

Seetõttu jagan järgnevate blogipostitustega oma isiklikke kogemusi erinevatelt loodusradadelt. Mõtted ja lood matkaradadelt põhinevad minu vahetul kontaktil loodusega. Andmebaasiga, kust leian oma matkarajad on võimalik tutvuda RMK loodusega koos koduleheküljel:

http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/voimaluste-otsing.

Siiamaani olen üsna rahul olnud koduleheküljelt saadava infoga ning enamasti olen õige raja alguspunkti alati üles leidnud.
 

Pidevalt tekib juurde ka muid radu nagu nt. palverännutee (http://www.palverand.ee/), mis liigub Pirita kloostrist Vastseliina piiskopilinnuse juurde. Aja jooksul külastan ka neid radu ning teen tutvust lisaks loodusele Eesti ajalooliste pärandväärtustega.

Iga kord kui külastan mõnda rada, sean endale eesmärgi ning kasutan ka märkmik-pliiats meetodit, et vajadusel kirjutada üles tekkivad mõtted ning ideed. Postituste jooksul püüan tuua päevakorda mõnda teemat, mis ehk vajab laialdasemat käsitlemist. Samuti jagan nippe ja infot kuidas rajal toime tulla või mida jälgida teatud radadel. Esimesed kaks läbitud rada on selle "projekti" sissejuhatuseks ning kõik on alles algusjärgus.

2017 aasta kõige esimene matkarada oli Kirikumäe matkarada Vastseliina vallas, mille pikkus on 3,2 km. Matkaraja kaugus Võrust on umbes 30km. Rada kulgeb ümber Kirikumäe järve, mida ilmestavad rabajärved ning metsa- ja niidukooslused. Osa teekonnast möödub laudteel ja rada on läbitav ka talvel. Raskusaste on kerge, kuna puuduvad suured tõusud ja langused, rada on üsna kerge järgida ning järv on iseenesest justkui orientiir, mida ei saa silmist lasta. Antud rajale jääb ka RMK puhkekoht väikese metsaonniga ja lõkkekohaga. Seega kui alustada rada paremalt poolt, järve suunas vaadates, siis raja lõpetuseks jääb mõnus puhkekoht. Antud kohas on majake avatud kõigile soovijatele, kus siis lavatsid, millel võimalus ka magada oma magamisaluse ja magamiskotiga.

Kirikumäe matkarada Vastseliina vald

Teiseks matkarajaks oli eile Vällamäe matkarada Haanja looduspargis. Kaugus Võrust 15 km. Temperatuur oli -15 kraadi, päike paistis ja lumi sillerdas. Kuigi väljas oli üsna krõbe pakane, siis oluline oli ennast korraliku riietusega katta, sest külm poeb ligi salakavalalt. Kuigi raja pikkus oli märgitud 2,2 km, siis lõpuks kujunes minu läbitud kilomeetriteks umbes 8 ja väikeste pausidega võttis aega 2,5 tundi. Vällamäel asub Eesti sügavaim raba ning samas on tõus 84 m, mis on isegi kõrgem Suure-Munamäe tõusust. Kogesin seda ise väga selgelt, kuna eksisin kuidagi rajalt, jõudsin valele poole mäest ja tahtsin tagasi jõuda alguspunkti, siis tegelikult jõudsin ringiga tagasi tippu, kirusin ennast natuke ja matkasin edasi. Seega tunnisest matkast sai kaks korda pikem matk, aga külmast hoolimata oli matk Vällamäe kuusikutes väga nauditav. Vällamägi kuidagi kutsub ennast külastama ja isegi vanal ajal peeti Vällamäge müstiliseks ja pühaks paigaks. Usuti, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab. Seega looduslikult võimsa jõuga koht, mis kindlasti jagab oma energiat nendele matkajatele, kes heaperemehelikult suhtuvad loodusesse.


Vällamäe matkarada 8.02.17

Vällamäel on samuti metsamaja, mille võtit on võimalik rentida ööpäevaks 55 euri eest. Metsamaja läheduses on puukuur puudega, tualetid ja lõkkekoht. Seega supper koht looduse nautimiseks ja lihtsalt olemiseks.
Raja raskusaste on keeruline, kuna tõusud jäävad isegi 30-40 kraadi vahele ja eriti talvel võivad olla jäised. Minul endal olid head matkasaapad, panin ka säärised, et võibolla mõnes kohas paksem lumi ning päris tippu jõudmine võttis võhmale ja kui juba teist korda jõudsin tippu, siis pidin ka muidugi järsku nõlva mööda alla minema ja enamik ajast libisesin rohkem, nii et hetkel on tegemist kohati üsna ekstreemse rajaga.

Kirikumäe matkarajal jälgisin rohkem loodust, detaile ja seda kuidas kõik oli valge lumevaiba all. Vällamäel proovisin lisaks vaatlemisele ka rohkem kuulata ning tõesti looduses kuuleb kummalisi hääli kui lihtsalt kuulata.
Antud rajad on talvel läbitavad ja eeldan, et ka teistel aastaaegadel ning kindlasti väärt külastamist. Rajapikkus on sobilik ka peredele ning ka erinevate tervisemuredega inimestele, kes ei jaksa korraga liiga palju matkata. Vällamägi toob rohkem ekstreemsust! Seega nendel radadel on olulisel kohal mõnus kulgemine ning looduse vaatlemine ja kuulatamine.

Igaljuhul kui on ideid, missugusele rajale minna järgmiseks, võib infot jagada. Samuti ootan ka lugusid teistelt, kes juba käinud mõnel matkarajal, et koos kirjutada lugu looduse väärtustamisest ning ühiskonna laiemast huvist looduse vastu. Kui on soov kellegagi loodusesse minna, võib ühendust võtta ja mõnikord koos on isegi toredam kui üksinda see rada läbi käia. Kuid ka uhkes üksinduses matkamisel on oma sisemaailma vabastav jõud. Oluline ei ole läbitud kilomeetrid, vaid just matkalt saadud kasu endajaoks.

Mõnusat looduse nautimist!

Parimat,
Liis