Eelmises postituses rääkisin, et teatud olukordades on väiksed asjad, juhtumised tühised ja ebaolulised, sest pole mõtet oma närve kulutada. Siis igapäevaelus tuleb märgata ka väiksed juhtumisi, mis toovad naeratuse näole ning teevad päevast päeva. Minu hommik algas sellega, et vaatasin Eestist Norra saadetud paki teekonda ning oh üllatust kell 6.30 oli saabunud Elverumi postkontorisse. Nii ma siis tõttasin enne postiljoni saabumist postkontorisse, sest ootusärevus oli suur. Igajuhul väikse paki asemel oli veidike suurem karbike ning selle asemel, et jätkata oma teekonda kooli, pidin minema tagasi koju.... Avasin paki ja seal oli sõbrapäeva kaart ja kommi ning palju Eestiga seotud meeneid....
Järgmine nädal on Eesti Vabariigi 98. aastapäev ning otsustasime selle tarbeks korraldada ühe vahva eestimaise peo, mille dresscode on sinine-must-valge. Selle raames kostitame saabuvaid külalisi loomulikult Eestile iseloomulike snäkkide-jookidega. Paneme proovile ka külaliste teadmised ning koostasime 15-st küsimusest koosneva viktoriini. Samuti loob meeleolu eestimaine muusika ning pidu on kohe kahel korrusel! Igajuhul oleme alustanud juba ettevalmistustega ning minu saadud pakk on algus sellele.
Teine päeva lilleke oli see kui koolikohvikus olid kevadised muffinid ja lihtsalt pidin tegema ühe kohvipausi mõnusalt mahlase muffiniga, mida kaunistas kevadlilleke. Ühtepidi on kevad kaugel, siis siin juba müüakse igasuguseid munapühade asju ning minu munapühad mööduvad Eestis, nii et on midagi eriti oodata.
Kolmas helge hetk oli see kui lõikasin koolist tulles, mis tähendab seda, et tavaliselt keerame autosillalt alla ühele väikesele rajale ja eile oli see täiesti jääs. Igajuhul on tegemist üsna kitsa teega ning siis tulid kaks noort poissi ka vastu. Mõtlesin ise, et kas mahume, kas mina pean tagasi minema, või proovime ja vaatame, mis saab. Üks poiss kihutas alla, minust mööda ja ei teinud väljagi, samalajal kui teine jäi seisma, astus paar sammu tagasi ja lasi mul rahulikult üles tulla, et ta saaks ise alla minna. Igaljuhul ta nägi, et ülestulek oli üsna keeruline ning naeratas ja rääkis midagi Norrakeeles. Päris aru ei saanud, aga sel hetkel oli küll hea tunne, et isegi noored sinu ümber märkavad ja hoolivad. Muidugi naeratasin vastu, tänasin ja nii see naeratus levibki igas päevas.....kõik päeva väiksed asjad kokku tekitasid ühe suure tunde, mis oli rõõmus ja rahulolev. Sel hetkel tajusin, et tunnen siin ennast juba täitsa koduselt ning mind läbis see "flow" efekt.
Lõpuks saabub järgmine nädal ka kauaoodatud Norra keele lühikursus, mille nad tõid ka siiasamma Elverumi, aga mina ja Kristiina mõtlesime siiski nüüd Hamari sõita igapäev ja läbida kursus nädalaga, kui et mingi aja pärast millalgi tuleb kursus Elverumi ja kindlasti pikema perioodi jooksul. Tahaks ikka nii kiiresti kui võimalik põhiasjad selgeks saada ja siis edasi vaadata. Seega on meie koolivaheaeg üsna tiheda graafikuga ning täis palju huvitavat alustades Norra keelega ja lõpetades Eesti peoga!
Täna sõidame Hamari, et nautida viimaseid YOG sündmusi ja Hamar on olnud siis kiiruisutajate ja iluuisutajate keskus, kuna seal kaks halli ning nendes on siis peetud võitlusi. Just iluuisutamist olen ikka vaadanud televisioonist ning tegemist ilusa ja graatsilise alaga, mille vaatamiseks nüüd eriti hea võimalus ning täna on viimased etteasted iluuisutajatele!
Ilusat nädalavahetuse jätku....
Liis

No comments:
Post a Comment