Tuho...

Kell on 15.17, ja olen paar tundi istunud arvuti taga ning 6ppinud YKSINDA Amadeust....t6siselt lootusetu....nagu istuks matemaatika ylesande taga, kus on valemid antud, kuid 6ige lahenduseni ei j6ua....M6tle yksk6ik kuidas, loe materjale korduvalt läbi, jälle m6tle, kuid ikkagi kuhugi ei j6ua....lihtsalt yks paigalseis....mis ajab närvi ja endast välja, kuna aega ei saa ju peatada!! Nii, et iga kaotatud hetk on liiga väärtuslik...ja kui tulemust ei ole, siis on kaotatud hetkedest t6esti kahju.....
Isegi siis kui on juhised täpselt samm-sammult kirjas, järgin neid, loen s6na s6nalt maha ning yritan nende järgi tegutseda EI j6ua mitte kuhugi....t6siselt lootusetu....
Seega kas t6esti kunagi tasutakse v6i saan tasutud selle vaeva eest??
Kuigi jah v6ib ju abi paluda, aga inimeseuhkus ei luba seda ju...kui midagi alustada, siis see ise ka l6puni viia....
V6ibolla on asi suhtumises...kui alustada tööd negatiivse suhtumisega, siis ei j6uagi kuhugi??
Täna oli hea tuju ja olin valmis töötama, kuid nagu näha isegi positiivne suhtumine ei viinud kuhugi....jälle yks päev raisus, ei mingit Amadeust....kui m6elda mida yldse 6ppisin, siis väga vähe vist.....
Tegelikult olen yle pika aja vihane...Janely näeb seda k6rvalt :D. Ma v6in t6esti väga palju välja kannatada, aga täna on vist k6ikke juba väga palju kogunenud...

6nneks v6i kahjuks on kaks kuus iga päev seda AMADEUST, millele ma ei ole eelnevatel nädalatel veel pihta saanud...v6ibolla töesti ei tule midagi sellepärast välja, et ma ei m6ista/taju, miks seda yldse vaja on ning miks ma tahan seda 6ppida.
Sageli me lihtsalt 6pime midagi, kuid ei teadvusta miks ja mille jaoks. Ei tea, kas see on 6ige, kuna teadmistega peaks ju ikka midagi pihta hakkama?? Ja kuidas saaks midagi pihta hakata, kui asi ei paku huvi....elus peaks ju ikkagi tegema selliseid asju, mis juhatavad meid edasi ja aitavad j6uda elu eesmärgini....'
Seega kas ma olen rumal, et ei ole asjale veel pihta saanud? :D:D:D
Elus ei tohiks ju olla midagi yletamatut, sest kui midagi t6esti väga tahta, siis peaks selle saama....v6ibolla mitte kohe, kuid aja möödudes....
Nii, et ma peaks vist veel yritama ja yritama, aga ikkagi tekitab trotsi...
Inimene olla on ikka väga keeruline, samas ise v6ibolla muudame elu raskemaks...Yks päev tunned ennast 6nnelikuna, k6ik laabub ja teine päev k6ik laguneb koost. Tundub, et ainult tugevad jäävad ellu, nagu loodusliku valiku puhul ikka.
Nii, et siin Amadeusi klassis jääme Janelyga m6lemad ellu (mis on k6ige parem), v6i toimub looduslik valik ja ma maandun kuskil mujal?? :D:D

"Sa oled väärt palju rohkem kui sa arvad. Sinu töö on tähtis siin maailmas. Jätka tööd ilma hirmuta ja sa triumfeerid l6pus."(P. Coelho)
Tundub, et saavutatu nimel tuleb vaeva näha, m6nel v6tab see rohkem aega ja m6nel vähem....Teen, mis ma teen, kuid kunagi tulevikus olen ehk selle higi ja vaevaga edukas :D:D.....Homme hommikul ma ei karda midagi ja istun jälle siia arvuti taha...hirmu peidan kuhugi ära ning avan amadeusi SUURE naeratusega :D....

Kuid tänaseks k6ik, aitab kyll........