Aja eripära on see, et tagantjärele tundub ta nii kompaktne, jagamatu, massiivne objekt- roog- millel on ainult üks lõhn ja üks maitse. (C. Nooteboom)... ehk siis igatsus heade mälestuste järgi, mis tekitavad südames mõnusa tunde.... Nad võivad olla tekkinud ka väikestest ja alguses tähtsusetutest asjadest! Kas elus on üldse tähtsusetuid asju, sest ükskõik mida tehes on enda elus siiski ju teatud roll täita.
Eelmine kord alustasin blogy negatiivse alatooniga, kuid tundub tõesti, et eluseadus halvale järgneb alati hea, vastab tõele. Siin Jämsäs on väga palju eestlasi, koolisööklas küsisin oma vigases soome keeles saiakest ja kokatädi vaatas mulle otsa ning ütles eesti keeles: „Kas sa oled eestlane, sul eesti aktsent.“ Loomulikult jätkasin vestlus emakeeles ;). Eile lõunasöögi ajal tegi see sama kokatädi meile kohvid välja ;);)....päev muutus kohe rõõmsamaks, sest ykski heategu ei jää kunagi tasumata!!!
Uleeile õhtul käisime külas Jämsäs elaval eesti tüdrukul Kaiel, kes tuli viis aastat tagasi siia kooli ja pärast Pärnu Kolledži lõpetamist jäigi siia. Kui aus olla, siis alguses oli ta öelnud, et Soomlasele ta mehele ei lähe, kuid 25. juulil olid EESTIS pulmad. ;) Nad elavad väga mõnusas, Soome stiilis ridaelamu poksis, kus on ainult kaks tuba, köök ja meeletu rõdu, kuid see eest väga hubane. Õhtu jooksul nägime pulmapilte ja need olid tõsiselt, meeletult kaunid ja huvitavad. Midagi säravat halli sügispäeva! Soojust andsid meile heleda leegiga põlevad küünlad ja tass kuuma teed. Juttu jätkus mitmeks, mitmeks tunniks, sest ta töötab reisibüroos ja on töötanud giidina, siis oli erialane jutt väga meeltmööda. Samuti jõudsime arutleda soome ühiskondliku olukorra üle ning võrrelda Eestit ja Soomet. Õhtune uni oli magus!
Eile pärastlõunal, pärast kooli oli peavalu, väsimus ja selline tunne, et midagi ei jõua teha. Ainult puhkaks. Kuid järsku tuli üks soome tüdruk meie juurde ja kutsus saalihokit mängima, kohe olin nõus. Seega mina ja Janely panime spordiriided selga ning läksime kooli spordisaali! Täpselt kümme õpilast, kaks nendest poisid ;P , tehti viiesed võistkonnad ning mäng algaski. Gümnaasiumi aeg tuli meelde, kui kehalisekasvatuse tundides ajasid tüdrukud ühte väikest palli taga! Kuna jäähoki on osake soomlast kultuurist, siis oli tõesti märgata mängijatel täitsa arvestatavat taset ning neil oli mahti isegi meile õpetada, kuidas keppi käes hoida ning kuidas tõhustada oma töötehnikat ;);). Uhkusega võin öelda, et lõin paar väravat ;). Kuid kõigetähtsam selle juures on, et pärast mängu oli enesetunne palju, palju parem! Ning ülejärgmisel kolmapäeval on ees ootamas uus mäng! Üks kõigi ja kõik ühe eest!!!
Millal Sina viimati ostsid endale kirjapaberi ning pastapliiatsi, et kirjutada kellelegi kirja??
Eile üllatas mind kiri postkastis, mis tuli kaugelt -kaugelt kodukohast Võrust, mille saatis vanaema Malle. Arvan, et kirja teel suhtlemine kahe inimese vahel on palju südamelähedasem, sest mustvalgelt mõtteid üles kirjutada on palju keerulisem ja aeganõudvam... Ajaga kaasas käia ning arvutit kasutada on ka vajalik, kuid miks kaotada ajaloolisi eluviise.?!
Jutud on liikunud ka Soome, et ühed kõige kallimad sugulased lähvad siit külmast, vihmasest, kõledast Eestist Tenerifele puhkama! Meeliülendavaid kogemusi ning palju, palju päikest, samuti kaasahaaravaid seiklusi teile sinna!! Ps: kindlasti tahan kuulda teie reisist ning läbielamisest, pärast kui naasete!!!;)
Eestis algab ju koolilaste kaua oodatud vaheaeg! Nii, et mõnusat, mõnusat vaheaega siis koolilastele. Nautige seda ja kindlasti puhake!
Johanna ja Matis: „Õppimine on MEELDIV tegevus- vahend ja eesmärk“
Kuid yldjuhul on igal pool palju värve,r66mu ja sära....
....lihtsalt tuleb osata näha enda ymber......
No comments:
Post a Comment