Esimese nädala treeningud ning asjaajamine Norras!

Juba nädal tagasi kirjutasin, et otsustasin osaleda Oslo maratonil, joostes poolmaratoni ehk 21 km. See nädal oli viis tööpäeva, millest enamik umbes kaheksa-üheksa tundi. Tööpäeva lõpuks olen olnud tavaliselt ikka üsna väsinud, sest terve päev olen jalgadel ja toimetan ning jooksen ringi kolme poe vahet. Õnneks treeningud olid väikse intensiivsusega ning kui oli 2-5 seeriat, siis alustuseks tegin kõigest 2 seeriat. Siinkohal olid siis erinevad treeningpäevad nt. siselihaste treening, jooksutehnika harjutused, jõuharjutused ja üks treening oli ka intervalltreening. Üheks suureks osaks treeningust on ka toitumine ja kuna tööpäevad pikad, siis on väljakujunenud nii, et käin umbes kolme toidukarbikesega tööl ning enamik päeva menüüst on kaasas! Õnneks on praamisõidud 20-minutilised ja seda aega kasutan söömiseks, õhtuti kui on kiirpraamid, siis on palad väiksemad ning ka 10-minutiga saan söödud. Tegelikult on nii, et hommikust söön korralikult kodus, et saada päevaks energiat, enamik ajast puder. Hommikuse praami peal võtan vahepala, sest juba tean, et kui jõuan tööle, siis palju tegemist ja kolm-neli tundi ei saa ehk midagi ampsata ja täpselt lõunasöögi aega ei tea kunagi. Lõunasöögi söön siis töö juures ning toidu soojendamiseks ja veekeetmiseks on meil täitsa mõnusad ruumid olemas igas poes, nii et ei pea kuskil nurgataga einestama. Kuna päev on pikk, siis koju tulles söön praamil, kas hilise vahepala või siis õhtusöögi. Kogu see ettevalmistamine ja planeerimine võtab omajagu aega, kuid juba nädala on toiminud.

 

Riisinuudlid seentega....

Kõige raskem oligi füüsiliselt intervalltreening, sest olen ju tavaliselt lihtsalt jooksnud, kuid nüüd pidin kontrollima pulsi sagedust ja vastavalt sellele siis tõstma tempot või langetama. Õnneks selliseid treeninguid ei ole väga tihedalt, sest võtavad ikka päris läbi. Üks hommikune treening oli lihastreening ja selleks oli supper ilm rannas, päikesetõusuga ja vaade Oslole. Väljas oli vaikus, vaid linnud laulsid, enamik inimesi veel magas ning mina siis nautisin seda rahu ja vaikust. Treeningu ajal oli loomulikult vaade Oslole, mille tagant päike tõusebki ja loojub sinna suunda, mida näen õhtul praamiga koju tulles. Seega ka õhtud on olnud hetkel vapustavad.....naudin iga hetke ja olen koguaeg hämmastuses looduse ilust!

Hommikune päikesetõus....

Täna on selle nädala viimane treening ja pean rahulikult võtma, kuna homme siis liustikumatkale. Viimane matk on Elverumist umbes 4-5 tundi põhjapoole, kus ikka mägedes lumi ja jää. Selleks tripiks pakingi oma talvevarustuse, otsin suusad välja ja võtan siiski kaasa ka päikseprillid ja päiksekreemi, sest mägedes päike eriti intensiivne. Kuna tegemist liustikumatkaga, siis peame rentima ka mingi spets varustuse, nii et saab huvitav olema. Matkast kirjutangi lähemalt kui tagasi uute kogemuste ja muljetega!

 

Koolist veel nii palju, et ongi jäänud vaid matk ja üks outdoor leadership eksam. Kahe nädala jooksul esitasin ka kaks üsna mahukat kirjalikku tööd, mis siis võtsid kokku kõik eelnevalt õpitu! Kahe nädala pärast on siis kõik läbi ja saan keskenduda tööle ja Oslo tundmaõppimisele! Kuigi Norra kohta tean juba seda, et iga asi võtab aega, mingid keerulised süsteemid ja inimestel ikka mega lühikesed tööpäevad, sest asjaajamine peaks tavaliselt olema 9-14 vahel. Näiteks pangakonto tegemiseks läksin panka, ootasin, sain töötaja jutule ja ta pani mind lihtsalt arvuti taha, et täitke avaldus, tegi koopia passist ning siis ütles, et saadetakse e-mail. Kaks nädalat võttis aega, kuni saabus e-mail, et saatke POSTIGA need lisa dokumendid, sest e-mail ei ole turvaline....nagu postiga saatmine siis on turvalisem?! Eile jooksin paar tundi Oslo kesklinnas, et otsida kohta laupäeva pärastlõunal, kus teha koopiaid, kust osta ümbrikku ja markki....Postkontorid ja kõik muud ametkonnad ju laupäeval juba kahest kinni või pole üldse lahti. Kui mul töö pärastlõunani, siis ei saagi midagi teha. Jooksmise tulemusena panin lõpuks oma kirja posti ja nüüd võib aega võtta jälle nädalaid....see kõik tähendab seda, et uustulnukana võib oma esimest palka oodata paar kuud, sest pole võimalik saada seda väliskontole või kellegi teise arvele.....igaljuhul mina loodan parimat, et ehk minu paberid on kellegi kiire ja tegusa pangatöötaja käes.....nagu ka maksukontoris....kuna ei saanud enda kirja Elverumis kätte, siis mõtlesin, et käin sealt läbi. Olin juba ettevalmistunud, et seal võib võtta mega aeg, olin üks ainukesi heleda nahavärviga inimesi, kellel oli sinna asja. Järjekorrad ülipikad ja eks siis lihtsalt istusin ja ootasin oma numbrit. Õnneks mitte väga kaua....ja vastupidiselt eelarvamustele, et keegi kuri tädi võtab mind vastu, oli seal üks tore ja abivalmis nooremapoolne töötaja, kes aitas kõik asjad üks-kaks-kolm ära teha ja lubas siis dokumendid saata uuele aadressile ja seekord oli see mega kiire. Olin üllatunud ja rõõmus. Siin on tõesti ka nii, et postkastile peab nime panema ja soovitav ka registreerida postkontoris, mis sai ka siis tehtud, et kirjad tuleksid ikka õigesse kohta! Lõpuks on mul ka norra telefoninumber ning ei tea kas sai hea valik või mitte, aga igaljuhul matkade pärast valisin Telenori, kellel siis peaks levi olema igalpool.....

Hetkel ei ole küll plaani Eestisse tulla lähiajal, sest just harjun tööga ning niigi kooli pärast küsin päevi vabaks ja see tähendab seda, et teised päevad pean töötama.... Kuna olen uus ka ja veel on tulemas paar uut töötajat, siis tuleb ikka aja jooksul ennast tõestada ning näidata heast küljest. Selgus, et enamik töötajaid on umbes minu vanuses ja isegi ka üle 30-ne nii, et üsna mõnus seltskond. Kuu lõpupoole on tulemas ka hooaja alguse koosviibimine, nii et vahva õppida üksteist tundma, sest tööajal pole nagu väga aega lobiseda ja meil ikka klienditeenindus nr. üks. Isegi telefoni ei võta tavaliselt kassa juurde.... Olen kohtunud ka poeomanikega ning meesterahvaga on meil ühine teema jooksmine ja maraton, sest tal mõni aeg tagasi halvenes tervis meeletult ning pärast seda kui taastus, hakkas jooksma....ja teeb seda iga päev ja osaleb maratonidel! Just arutasime, et peaksime tegema oma ettevõtte meeskonna, aga vähemalt ühte jooksjat oleks veel vaja!
 

Lõpuks lahenes ka minu ID-kaardi saaga Eestis, mis tekkis sellest, et märtsikuus võttis PPA selle ära ekspertiisi, kuna mingi kiibi osa ei töötanud. Nad ütlesid, et kui nende poolne viga, siis vahetavad kaardi ära ja kui minu poolne viga, siis pean uue tegema. Tol ajal veel ei teadnud oma asukohta ja seda, et IKKA on VÄGA Eesti kodanikuna Eesti ID-kaarti vaja igasuguseks paberimajanduseks distantsilt jne. Seega jõudis minu kaart Võrru ning plaanisin juba seda, et pean Eestisse minema sellepärast. Kuid kirjutasin oma küsimuse ja mure PPA-sse ja sealt sain vastuse poole päevaga, et kaart jõuab Oslosse Eesti saatkonda kolme nädala jooksul.... No tõesti vahe Norra ja Eesti asjaajamises....

Eks on ikka nii, et ega kuskil pole kerge ja midagi ei kuku niisama sülle. Õnneks on mul seda visadust ja tahtejõudu, et asjatoimetused lõpule viia ka läbi raskuste!Kui üks tee ei sobi, siis proovin teist, et ikka lõpptulemuseni jõuda! Nüüd olengi tagasi Elverumis ning esimesed muljed, et siin on rahulik ja vaikne ning midagi pole suurt muutunud. Vaid väike metsatukk on ühes kohas maha võetud! Samas tundub, et kuidagi pikk aeg on möödas....tegelikult aeg möödubki lennates ja alles ma ju tulin Norra-Elverumi ning nüüd juba kõik, mis toimub koolis ja kursusega on viimane....tulebki salvestada mõnusaid ja positiivseid hetki ning ka igas ebamugavas olukorras on midagi head...

Nagu mul üks uus töökaaslane juba ütles siis, et Liis sa näed alati midagi positiivset ka mingites jamades! Mina selle peale, et see kõik aitabki ju edasi liikuda tööpäevas....;)
 

Mõnusat uut nädalat uute seiklustega!
Liis