Päike paistab aknast sisse, soojendab ärkamist, hommikukohv paari võileivaga ning blogi on need, mis teevad pühapäevast pühapäeva. Juba aknast välja vaadates on teistmoodi kui laupäeviti, sest tänavatel vaikus, mõni üksik koeraga jalutaja ning vaikselt võib näha tervisesportlasi. Sel nädalal on teadlikuks sportmiseks vähe aega olnud, kuid igapäevaselt olen ikka mitmeid kilomeetreid maha kõndinud ning siiski teinud ka paar jooksuringi.
Nädal algas sellega, et sain endale tööintervjuu Oslos, mistõttu pidin Oslosse sõitma. Otsustasin minna päev varem, et siis ei pea bussidega jamama ning lihtsalt ärkad hommikul üles ja lähed. Öö veetsin hostelis ja seal kohtusin ühe naisterahvaga, kes oli USA-st San Fransiscost ja tuli siia kanti reisima, valides Skandinaavia riigid Rootsi-Norra-Taani ja viimaseks kohaks Holland. Kuidagi saime hea jutu peale ja läksime linna peale jalutama. Ta oli arhitekti haridusega ja otsis arhitektuurilisi vaatamisväärsusi, seega ka minu jaoks avanes Oslo uuest vaatenurgast. Oslot ja San Fransiscot ühendab üks ja sama arhitektuurifirma Snøhetta, mis projekteeris selle kuulsa ooperimaja Oslos ning planeerib uhket ehitist teisele poole maakera! Huvitav oli kuulata selliseid fakte ja infot, millega igapäevaselt kokku ei puutu....nt. ooperimaja nii seest kui ka väljast, mis üleüldiselt peaks kujutama veest välja kerkivat hiiglaslikku jääpanka.
 |
| Oslo Ooperimaja |
Lõpuks rääkisime Hiina köögist ning ütlesin, et ei ole sellega väga kursis. Kuna ta ise oli Hiina juurtega, siis astusime Hiina restorani ja valis menüüst mõned toidud ja ütles, et nüüd on meil õhtusöök ja tema võõrustab. Kogemus oli väga mõnus, toidud maitsvad ja juttu jagus meil kauemaks. Samuti õppisin natuke Hiina teekultuuri kohta!
 |
| Mr. Hong Restaurant Oslos |
Tööintervjuu tulemusi ei tea, kuid konkurss päris karm ja mul õnnestus saada ka proovipäev, nii et samal päeval tegin ka juba natuke tööd. Siin tuli päris aktiivselt osaleda oma proovipäeval, suhelda inimestega ja müüa turismitooteid. Ehk siis kandideerisin suveniiridepoodi, millel on mitu poodi Oslos + veebipood. Juba intervjuu käigus sai selgeks, et klienditeenindus väga oluline, lisaks kord ja ausus ning esteetiline teenindaja välimus. Samuti on nende jaoks olulised ka soovitajad ja lubasid ühendust võtta, mis on üsna keeruline olukord, kuna paljudes töökohtades, kus olen töötanud on juhid vahetunud, soovitajad töötavad teistel ametikohtadel ning raske võib olla neid kätte saada. Sellegi poolest loodan, et kõik õnnestub. Vaatab kuidas läheb ja tegutsen ikka edasi.
Nädala teine õhtusöök oli siin samas Elverumis, kui üks meie välistudengite bodydest- ehk siis nagu tugiisikutest tegi Norra pärase õhtusöögi- fårikål. Mis on rahvustoit kondiga lambalihast, hautatud kapsa ja keedukartuliga. Antud toit pärineb Lääne-Norrast ning selle toiduga peetakse pidustusi septembri viimasel neljapäeval. Kuigi ma pole väga lamba sööja, sest selline eriline maitse, siis seekord oli tegemist väga pehme ja mõnusa lihaga ning oli tõsiselt maitsev. Toit oli lihtne, kuid väga hästi tehtud, mistõttu ehk oligi nii, et enamik võtsid mitu portsjonit liha! Sõna Fårikål koosneb kahest sõnast ning tähendab "lammas kapsas", "får i kål".
 |
| Fårikål kartuliga |
Vaikselt-vaikselt jõuab meie programm lõpu poole ning juba on esimene kursusekaaslane, kes lahkub, sest tema osalus programmis oli kolm kuud. Sellega seoses oli n.ö. tüdrukute õhtu reedel, kus mõned armastusfilmid, mängud ja palju naeru. Polegi tükk aega südamest naernud ning naer helises palju võimsamalt, sest oli nii Hispaania tüdruk kui ka Sloveenia tüdruk lisaks meile eestlastele. Samuti avastasime ühe huvitava app-I, mis lisab vürtsi fotodele...täiskuuajal läbisime kõik totaalse muutuse...
 |
| Täiskuu muutused.... |
Eile õhtul oli siis n.ö. üllatus- lahkumispidu, mille organiseerimine oli salaja ja lõpuks olime kõik koos, natuke sööki ja jooki ning palju mälestusi, pisaraid ja tantsu. Kõigi koostöös valmis üks vahva raamat ja kuna meil on kursusel ka gopro profid ja videotegijad, valmis ka üks äge video, kus kõik lõime tantsu Elverumi erinevates kohtades. :) Sellega seoses õpetasin Kaerajaani ja saime oma Kaerajaaniga Elverumi sillal videosse ;).
Eelmine reede oli ka Hamari Norra keele kursuse eksam ning sai edukalt lõpetatud. Kõigest sellest, mis tundides läbisime ning eksamiks ette valmistasime, läks ainult väikest osa vaja. Eksamineerijaga leidsime ühise teema- suusatamine- ning lõpuks rääkisime Eesti lume paksusest. Mitte, et nüüd sõnavara oleks piisav olnud, aga lihtsalt leiutasid siis lauseid ja sõnu ning eeldatavasti said aru. Igaljuhul ongi nii, et kui muust pole rääkida, siis küsi hobide kohta ja alusta teemat seoses suusatamisega. Ka oma tööintervjuul jõudsime rääkida suusatamisest ja ronimisest!
Koolis on jäänud ronida üks nädal ning pärast seda loodan, et avaneb veel võimalusi ise edasi tegeleda sellega! Iga korraga on näha arengut ning enam ei ole meil ülaltjulgestust. See tähendab seda, et ronime mööda seina ja kinnitame ennast ise julgestusankrutesse. Eriti tähelepanelik peab oleme esimese kahe-kolme julgestusankruni ronides, sest kukkumine selliselt tasemelt on veel maapinnani....kuid olen jõudnud mitmeidki kordi juba tippu ning valinud keerulisemaid radasid!
Järgmine nädal siis algavad ka ettevalmistused kanuumatkaks, mis on juba nädala pärast! Igaljuhul rohkem kevadist päikest ja soojust siia meeletusse Eesti ja Norra kevadesse!
Parimat,
Liis
NB! Täna siis varsti jooksma ja ees on ootamas grupijooksmine, sest nii mõnigi kursusekaaslane ühineb! ;)
No comments:
Post a Comment