Saturday, January 16, 2016

Velkommen!- Teretulemast!

Viimasest blogi postitusest on möödas pea kaks aastat ja nüüd on jälle aeg asuda kirjutama oma mõtteid ja tähelepanekuid Norra kohta. Pikalt mõtlesin, et mida ja kuidas teha ning leidsin, et tore on siiski jätkata traditsiooni ja jätkata just sealt, kust pooleli jäi. Seetõttu Norra jaoks uut blogi ei teinud....on ju elus kõik niigi omavahel seotud ning enda eelnevatest eluperioodidest on palju, palju õppida, mida uude perioodi kaasa võtta. Minu jaoks ongi Norra justkui järgmine samm siin kirevas elus, kuna tegemist üsna aktiivse, talvise õppeprogrammiga!

Oslo kõrgustest

Eesmärk on kirjutada siis enda igapäevastest tegemistest Norras, välja tuua vahvaid ja toredaid seiku ning märgata siinses kultuuris erilisi vaatenurki ja huvitavaid seoseid Norra ja siinsete inimeste ning kultuuriga.
 



Miks ütlesin juba siinsetega on sellepärast, et olen nüüdseks juba sisseseadnud ennast Norra Elverumi, mis on siis Oslo Gardemoen lennujaamast 96 km kaugusel. Väga mugav ongi lennata Gardemoen lennujaama Norwegian airlines´iga (https://www.norwegian.com/)  ning edasi saab sõita ekspressbussiga (https://www.nor-way.no/nb-NO), mis sõidab iga tunni tagant ning jõuab ilusti 1 tunni ja 15 minutiga kohale... Kui tulla autoga, siis eestlastele on kindlasti kõige mugavam näiteks laevaga Rootsi ja sealt siis otse Norra sõita...kindlasti on autoga mugavam, et nt. talvel saab kaasa võtta talvevarustust ning ka toitu. Muidugi lendab Norra ka Ryanair, aga lennujaam asub Oslost teiselpool ning nagu ikka odavlendude lennuajad pole nii mugavad. Igaljuhul oleneb kõik enda soovidest, tahtmistest ning võimalustest. Kindlasti on Norras palju avastamisrõõmu!
 
Glomma jõel
Elverum asub Hedmark piirkonnas, mis on maakond kohe Rootsi piiri ääres. Rahvaarv on umbes 20 000 ringis ning siin asub siis ka Hedmark University Elverum campus. (https://eng.hihm.no/) Jalutuskäikude jooksul olen siis jõudnud juba vähemalt pool Elverumist läbi jalutada ning tundub, et tegemist hubase linnakesega. Elverumist voolab läbi jõgi Glomma, keskuses on nii mõnigi pood- kaubanduskeskus ning kohe elukoha läheduses on üks vanimaid puukirikuid, millest ületee jääb haigla. Seega on tegelikult kõik jalutuskäigu kaugusel. Oleme jalutanud ka siin eramajade vahel ning siiamaani tundub, et norrakad on sellised avatud ning majadel on väiksemad aiakesed, akendel pole suuri pimedaid kardinaid ja valgust on igal pool. Ühel õhtul oligi jalutuskäik justkui muinasjutus, sest siis sadas ka laia lund ning ilm oli üsna soe ja majakeste juures põlesid tuled ja aknad olid avatud....
 
Norras olen siis viibinud nüüdseks juba ühe nädala ja selle ajaga on toimunud ikka päris palju. Esmalt siis minu teekond siia võttis aega terve päeva ning üldiselt transport sujus. Kõige ebameeldivam oli ehk lennujaamast välja astuda kui vastu võttis krõbe külm. Kahjuks hilines ka buss meeletult ning lõpuks kui bussi sain, siis nautisin sooja. Kuna on talv, siis ettenägeliku inimesena olin ostnud pileti hilisemale bussile, kuid õnneks lendudega kõik sujus ning pagasi sain kenasti kätte, mistõttu hilisemat bussi oleks pidanud ootama pea kaks tundi. Norras on õnneks võimalus, et kui sul on pilet hilisemale bussile ja kohti on, siis saab ka varasemaga sõita. Bussijuht piletit ei küsinud ja ilusti ladus kõik pagasi bussi ning mainisin igaks juhuks, et lähen Elverumis maha. Norrakad hääldavad sõna Elverum teistmoodi, mistõttu õige koha leidmisega oleks olnud nii või naa tükkmaad tegemist.
 
Igaljuhul lõpuks jõudsin kohale ning mind võtsid vastu siis paar Norrakat, kes siis olid meid toetavad tudengid. Tol õhtul oli ootamist veel ning selgus, et siis elamine on linna teises otsas ning sinna minekuks võetakse takso ja oodatakse kõik ära, kes samas kohas hakkavad elama.  Siinkohal siis ongi nii, et elan rohkem kortermajatüüpi elamises, kus mul on kaks korterikaaslast veel enda kursuselt ning elamine on täitsa hubane, soe ja endal on ka suur avar tuba. Igatahes on tegemist sooja kohaga, kus olemas ka rõdu! Minu korterikaaslased ongi Belgiast ja šveitsist ning teisel korrusel elab siis ka meie grupist kolm inimest, kes ka Eestist, šveitsist ja Ukrainast. Igaljuhul on kokku sattunud tore seltskond, kellega koos siis jagame oma elukogemust ning õpime teineteiselt.
Võrreldes teistega on meil kooli kõndida üle jõe 3 km, mida olemegi siis nädal aega iga päev harjutanud! Kõndisime ka -20 kraadiga.
 


Hedmark University, Elverum campus
Kool on suur ja uus ning eks sellega tutvumine võtab aega. Koolipäevad üsna normaalse pikkusega, sest üllatus-üllatus Norra tavaline tööpäev on 7.5 tundi pikk. Kursus on väga rahvusvaheline ja erinevas vanuses tudengid, mis loobki huvatava koosluse ning annab suurema võimaluse silmaringi avardamiseks. Minu kursusekaaslased on siis pärit: Šveitsist, Belgiast, Hollandist, Ukrainast, Saksamaalt, Tšehhist, Šlovakkiast ja Eestist.  Üks meie erinevus on rahvus, kuid kõik õpivad oma kodu ülikoolides ka täiesti erinevaid erialasid nt. spordist toitumiseni. Seega ühistel matkadel ja väljasõitudel saamegi kasutada oma erinevaid teadmisi ja oskusi ning sellega siis ühiselt grupitegevused edukalt lõpetada.
 
Esimene suusatund
Eelmine nädal olidki meil rohkem sissejuhatavad ained, et rääkida õppetööst ning sellest mis ja kuidas edasi. Praktilise tunnina tegime juba murdmaasuuskadega harjutusi harjutusväljakul ning nii palju taustainfoks, et on neid, kes on varem suusatanud ja on ka kursusekaaslasi, kes said esimest korda murdmaasuusad jalga. Seega on tase seinast seina ning mina võin olla uhke ja tänulik oma kehalisekasvatuse õpetajatele ja tundidele, sest kõike tuleb nüüd kasutada siinses talispordi aines. Igaljuhul pidime ka uisutama minema ja selle tarbeks muretses igaüks endale uisud. Seega sain endale täitsa oma uisud. Kahjuks on see nädal olnud väga külm -15 ja -20 vahel, mistõttu uisutund jäi ära. Tol päeval oli isegi vist uisuväljakul -22 kraadi. Järgmine nädal algabki meil mingi päevase suusamatkaga. Igaljuhul peab kooli suuskades minema ning matkariided peaksid seljas olema ja kaasas siis matkakott päevavarustusega.

Minu esimesed personaalsed uisud
Kuna kavas on ka murdmasuusatamine, siis meil kursusejuhendaja umbes mainis soovitusena, et äkki võtate suusad koju kaasa. Loomulikult haarasid enamik sellest võimalusest kinni ning nüüd nädalavahetusel olemegi käinud grupiga suusatama. Meil siinsamas lähedal asuvad mõnusad keskmise raskuse ja pikkusega susuarajad! Norras on kasutusel ka väga hea üleriigiline kaart radade kohta, kus saab valida piirkonna ning siis koha, kuhu sooviks suusatama minna. Kaardil on näha erinevate värvustega radu, mis näitab siis seda kui värsked on rajad. (http://skisporet.no/hedmark/elverum)  Eile käisin siis üle pika aja esimest korda suusatamas ja tegin soojenduseks mõned üksikud ringid tänavatel. Siis täna läksin grupiga kaasa ja kuna tase on väga erinev, siis -18 kraadi jaoks oli suusatamine natuke liiga pikk. Olin küll ilusti sissepakitud, muretsesin endale ka veidike paksemad suusapüksid, soojad bokserid, millega oli ikka mõnus suusatada. Aga kuna tempo oli üsna kõikuv, siis tegelikult külm näpistas ikka tihti. Siinkohal mõistsingi, et oluline on säilitada ühtlane tempo ning mitte lasta kehal jahtuda ja soojeneda. Õnneks on suusarajad vaid mäest üles ja pärast allatulemise rõõm ning koju saab kiiresti. Ka suuskadest niipalju, et suusad ei ole sellised kitsad, nagu Eestis oleme harjunud, vaid veidike laiemad ning raskemad. Nende suuskadega ongi siis eesmärk ka käia matkadel! Selleks, et suusad liiguksid kenasti pidime vana määrde maha võtma (kõik koos muidugi) ja soetasime paari peale uued määrded. Nendega siis tegeleme esmaspäeval ja õnneks on mul skype abi enda käest võtta, nii et päris 0 teadmisi pole. :)
 
Suusatamine -18 kraadiga
Riietuse osas nii palju, et muretsesin endale erineva paksusega merinovillast pesusid, mida nüüd kombineerid vastavalt ilmale. Iga asi tuleb praktiliselt läbi proovida, sest sellised teemad on väga individuaalsed. Tõesti soovitan ikka soetada korraliku pesu, sest näiteks siinsetes tingimustes hakkad kõrgelt hindama õiget riietusmit. Ka külmavares võib siiski soojalt ja mõnusalt nautida karget talveilma!
 
Liikluskultuuriga olen ka siin väga Rahul, kuna jalakäijana on üsna ohutu ringi liikuda. Autojuhid arvestavad juba pikalt jalakäijaga ning ei pea muretsema, et äkki keegi kihutab sinust üle. Üks päev kõndisin tee ääres suuskadega ning mööduvad autod võtsid mõnusalt hoo maha ja sõitsid minust kui jalakäijast nii suure kaarega mööda kui võimalik. Samuti ülekäigurajale lähenedes toimub peatus ikka tükk maad enne ülekäigurada, mitte viimasel hetkel.

Elverum Kirke
 
Nädal on möödunud lennates ning tegemist on olnud omajagu. Aega võtab juba see riietumine, riiete vahetamine ning valmistumine siis kas matkaks, suusatamiseks või jalutuskäiguks. Kõige sellega on ka isu meeletu ning kooli võtamegi oma söögipakikesed kaasa. Kindlasti järgnevate postituste jooksul kirjutan veel täpsemalt eluolust ja inimestest.
 
Nüüd siis mõnusat nädalavahetuse jätku!
 
Liis
 


No comments:

Post a Comment