Õnn olgu kas pööraselt suur, nii et ta hulluks ajab või teda parem ärgu olgugi... Õnn ja armastus!Viimastel päevadel on elu muutunud veel kiiremaks ja tundub, et aeg justkui lendaks minust mööda ja ma ei suuda seda peatada.... Samas sisimas tunnen, et olen pööraselt õnnelik, kuna varsti- varti olen kodus. Kuid see ootusärevus tekitab tunde justkui kõik on ikkagi liiga kaugel ja venib...meeletult venib.
Hetkel on igapäevaselt palju selliseid tegemisi, mis jäävad siin Soomes, Jämsäs viimaseks. Kahjuks veel ei mõista/taju nende tähtsus minu praeguses igapäevases elus.... Kuid hoomavus tekib alles siis, kui olen neist asjadest juba ilma ja tuleb jällegi harjuda kõige uuega- vanas kuues.....(Janelyl oli ostetud Eesti hapukoort, et soomlannadele kooki valmistada ja uskumatu, kuid hapukoore maitse oli võõras...seega isegi minu maitsemeeled on muutunud! Kuid ikkagi ootan juba koduseid kotlette ja kartulisalatit...PARIMAD! )
Neljapäeval käisime mina, Janely, Taru ja Jaanika Jyväskyläs 3D kinos. Film oli „Liisa 
Ihmemaassa“ ehk siis Alice imedemaal. Minu arust filmis ei olnud midagi meeletult erilist ja märkimisväärset, ainult 3D efekt oli esmakordne ja tõsiselt nauditav- kui kõik tundub käega katsutav ja reaalne...inimesed justkui seisaksid minu ümber ja olen tegevusse kaasahaaratud....Enne kinno minekut käisime söömas pizzat ja olin väga üllatunud pizza suuruses ja kvaliteedis- muidugi ka hinnas..... :D
Ihmemaassa“ ehk siis Alice imedemaal. Minu arust filmis ei olnud midagi meeletult erilist ja märkimisväärset, ainult 3D efekt oli esmakordne ja tõsiselt nauditav- kui kõik tundub käega katsutav ja reaalne...inimesed justkui seisaksid minu ümber ja olen tegevusse kaasahaaratud....Enne kinno minekut käisime söömas pizzat ja olin väga üllatunud pizza suuruses ja kvaliteedis- muidugi ka hinnas..... :D (aataga olen juba eurodega nii ära harjunud, et enam ei arvuta kroonideks ümber, vaid võrdlen juba eurodes erinevaid tooteid. Kui mõnikord mõelda kroonides, siis hinnad on siin Soomes ikka päris korralikult kõrged. Autokool + riiklik eksam läheb maksma umbes 2000 eurot ehk siis 31 200 krooni....?!)
Laupäeval olin Janelyga reisisaatja, üritusel „Pisara Tanssiniloa“. Osavõtjad olid Jämsä piirkonna erinevatest vanade- ja hooldekodudest. Meie vanadekodu asus Jämsänkoskil, kus vastutasime 7 vanuri eest. Enne üritusele sõitmist aitasime neid riidesse panna, juukseid kammida, küüsi värvida jne....et vanurid ikka kaunid välja näeks. Uskumatult tore päev oli! Vanurid võtsid meid väga hästi vastu ja olid tõsiselt rõõmsad, et vanadekodus on vähemalt need paar tundigi uusi- noori inimesi ning nad 
pääsevad välja kohast,kus hommikul ainult puder ja päevad läbi tuleb magada. Kõige mõnusam oli üks daam, kes oli norrakas ja siiralt tundis huvi meie vastu ning oli väga rõõmsameelne ja avatud. Vanadekodus oli üks vanem meesterahvas, soomlane Matti, kes oli väga palju reisinud. Ta teadis palju eetsist ja väga entusiastlikult rääkis minuga oma eelnevast elust! ;) Reedel istusime viimast korda koos „soomestunud“ eestlannadega, kellel on abikaasad soomlased!Meid võõrustas Maarika ja tema valmistatud suupistelaud olid väga maitsev! (karjalapirukas) Peaaegu terve õhtu kulges vestlus eesti keeles, millel on küll juba natuke soome keelset aktsenti! Kuid nad õnneks tahavad ja on suutelised rääkima veel omas esialgses emakeeles! Sest tegelikult kohanemine uues kultuuris toimub väga järsku, lausa märkamatult....üks hetk lihtsalt tabad ennast mõtlemas uues keeles või automaatselt tulevad võõrad sõnad.....ja siis järsku tekib dilemma, et mis sõna on õige ja kuidas seda sõna käänata/pöörata.....isegi mulle endale tundub kergem teatud sõnu öelda soome keeles kui eesti keeles, sest lihtsalt ei tea kuidas peaks ennast väljendama!
Nii, et tänu meile said nad värskendada eestlaslikku tunnet!
Paari päeva jooksul on tulemas veel mõned virtuaalsed Soome hetked!! ;)
Kaunist uue nädala algust...et sinine esmaspäev oleks kollaselt särav!
*L*
No comments:
Post a Comment