Monday, February 8, 2010

Väikesed, nähtamatud rõõmud.....

Väikesed rõõmud
Ei hooli kutsest
Nad tulevad ise
Aknast ja uksest.
Väikesed rõõmud
On ikka mu ümber,
Olgu kuum juuli
Või jäine detsember.
Väikesed rõõmud
Kui liblikat tiivad
Varjust mind päikese-
Paistesse viivad
Väikesed rõõmud
Maandavad pinge,
Ei lase kurjusel
Tungida hinge.


See luuletus pärineb peaaegu eluaeg haiglates olnud ja invaliidistunud inimeselt juhan Nurmelt. Loen tema teost "Ligimene", millest tuleb välja kui palju ta on olnud füüsiliselt vangistatud ja sellegi poolest on suutnud säilitada teatud positiivsuse. Mida kahjuks tervetel inimestel, kõige olemasolul, siiski ei juhtu olema. Teos on kohati kurb, kuid samas paneb siiski mõtlema, et tuleb leppida sellega, mis on olemas ja kahjuks pidev virisemine ei vii kuhugi.....igas päevas, igas hetkes peaks olema midagi, mis väärib tähelepanu.!!!
„Peaasi, et ei muserduks iseloom, et ma ei võõrduks rõõmustamast, purunenud unistuste ja loobumiste kiuste. Elu võib olla sitt, aga tuju peab hea olema.....“

Hetkel rõõmustan selle üle, et praktika sai läbi ja aeg on jälle kooli minna!! Kahe kuuga harjusin juba sealse õhkkonna, tööülesannete ja pikkade jalutuskäikudega. Kahe kuuga jõudsin tutvuda korralikult Jämsä,Kesk-Soome turismiinfoga, panna välja erinevaid brošüüre ja kõige tähtsam tõlkida soome keelseid tekste eesti keelde! Nii, et kui eestlased tulevad, siis saavad minu tõlgitud infot....Füüsiliselt lahkun küll sellest kontorist, kuid igapäevaselt jääb osake minust sinna pikaks-pikaks ajaks...

Kõige tähtsam on, et õppisin uut soome kultuurist ja eriti töökultuurist, mis erineb nii eestist kui KREEKAST!! Siin ikkagi inimene on midagi, inimene on keegi, keda austatakse ja hinnatakse, hoolimata hierarhia tasandist!!

Eelmise nädala põhiuudis on see, et kolisime Janelyga- jälle liikusin ühest kohast teise....ikka ei saa kuidagi paigal püsida. Kolisime teise majja, uude korterisse, kus oleme turismiõpilastega koos...Ja meie õnneks on tuba natukene suurem endisest toast, kus olime täpselt näod vastamisi......Ja koridoris on vaip maas ning peegel!!! Peeglike, peeglike seinapeal, kes on kõige kaunim siin ilmas....;);) mida tüdrukud ikka ilma peeglita teeksid!!!???

Ilm on trööstitu ja nukker, temperatuur null kraadi ringis....välja ei viitsi minna, no lihtsalt ei viitsi ja väikene väsimus on sees......aga mis seal ikka- pildid sõpradest toovad vähemalt naeratuse näole!!!!

Aitäh teile kallid sõbrad, kes kahjuks jäävad järjest kaugemaks ja kaugemaks......
Aga lõpuks ikkagi viivad kõik teed ühte punkti.....


*L*

No comments:

Post a Comment