Väljas ulub tuul, õrn vihmasabin ning aknast välja vaadates paistab vaid pilkane pimedus- kõik see on märk sellest, et sügis on saabunud.... Sügises on palju erinevaid värve looduses ja mõnusa valgusega päikesesära, mis paistab raagus puude vahelt. Kõike seda soojendab küünlavalgus ning kuum tee või kakao! Pilkase pimeduse ja porikuuga saabus ka sügavam enesesse vaatamise aeg ning tõesti on tunda ka enam hingede maailma...viimasel ajal olen märganud enda ümber väikseid juhtumisi, mis lihtsalt juhtuvad ja hellitavad südant ning teritavad mõistust...seega tuleb osata vaid märgata!
![]() |
| Ujumiskoht sügisvalguse käes.... |
Vahepeal oli lühike-lühike paus fjordides suplemisest, sest avastasin üsna sügava haava jalatallalt, mis eeldatavasti tekkis vette minnes kividelt. See aeg oli üsna harjumatu, sest sisemiselt justkui tahtsin ujuma minna, kuid tehniliselt ei saanud ja pidin harjuma ka sellega, et hommikul ärgates on väljas ju nüüd kottpime. Päike küll tõuseb seitsme-kaheksa vahel, kuid oma iga hommikust ujumist pean siiski varem tegema ning järsku langes ka temperatuur ja on juba varahommikuti 4-5 kraadi vahel või veel külmem. Kuid eks alati leiab vabandusi ja nii otsustasin, et kuna ilmad on juba üsna nullkraadi ringis, siis hommikust ujumist jätkan vähemalt ülepäeviti ja nii leidsin kompromissi tehniliste võimaluste ja enda ujumisharjumuse vahel. Uurisin veel enam talisupluse-ujumise kohta ning otsustasin jätkata nii kaua kui võimalik ja täielik eneseületus oleks kui jätkan "ujumist" ka südatalvel. Seega igapäevaselt võitlen ikka külma veega ning mida siis annab mulle hommikune ujumine?! Üks olulisemaid asju on enesekasvatus ja distsipliin, sest hommikul külma vette ujuma minek soojast voodist on igakord eneseületus ning väike katsumus. Kuid see on oma mugavustsoonist väljatulek ning tegelikult pärast kolme kuud igahommikust ujumist on saanud sellest üks tore harjumus ja vajadus. Teaduslikust aspektis taliujumine tugevdab immuunsüsteemi, parandab keha sooja-külma regulatsiooni ning palju muudki...minu jaoks on kõige olulisem ehk vaimne kasvatus ja hommikune energialaeng. Nüüd kui vesi on ikka palju jahedam, siis see tunne on kümneid kordi võimsam kui suvel, sest keha kiheleb, vees tunned kuidas külm võtab läbi iga ihuraku ja just see võimas tunne, mis süstib ka endasse võimu ja jõudu on see, mille pärast seda teen!
Vabadel päevadel olen käinud Oslo ümber matkamas ning üks päev jõudsin lõpuks kuulsasse Holmenkolleni piirkonda. Nüüd ei jõua ära oodatagi, et seal oleksid mõned talvised võistlused ning kindlasti talvisel ajal on see piirkond väga mõnus suusatamiseks, jooksmiseks ja niisama matkamiseks. Kasutasin võimalust ning metsas matkarajal korjasin söömiseks veel viimaseid suuri mustikaid. Üldjuhul on teerajad ilusti märgistatud ja isegi kui piirkonda ei tunne, siis siltidel on ilusti märgitud mitu km järgmise kohani ning saad ise valida kui pikale rajale lähed, sest neid radu hargneb alati palju igasse suunda.
Oma viimasel vabal päeval viibisin matkal, mida alustasin üsna hilja ning arvestasin, et umbes 17-20 km võiks olla ja kui astun reipal sammul, siis peaksin tagasi koju jõudma enne pimedat. Igaks juhuks võtsin ikka kaasa pealambi ja kompassi, et kui midagi peaks juhtuma. Pärast koolimatkasid ongi teatud varustus elemantaarne minu seljakotis isegi kui lähen päevamatkale. Enam-vähem planeerisin matka ette ning lõpuks asusin teele imeliste vaadetega Oslole ja Oslo fjordidele ning ükshetk leidsin ennast keset raba, vesi üle saapasääre ja siis sain aru, et mingi hetk olin keeranud rajale, mis tähistab talvel suusaradu...seega talvel oleks võimalik seda rada läbida, aga teistel aastaaegadel üsna keeruline....no vot siis. Üksinda keset metsa, väsinud, veidike näljane, sest polnud veel pausi teinud ning lihtsalt juba tüdinenud, kuna lõppu ei paistnud kuskilt....sel hetkel hakkasin esimest korda elus endaga rääkima, isegi laulma ja lihtsalt ennast turgutama ning enda valikuid edasiliikumisel kiitma. Sain aru ka, et kui tahan koju jõuda enne pimedat pean edasi liikuma ning üheks suunanäitajaks oli päike, lõpuks jõudsin autoteele ja kaardilt vaadates sain aru, et see tee viib tagasi mäkke, mida ma kohe kindlasti ei tahtnud, sest oleksin pidanud kuskilt ringiga kõndima tagasi metroopeatuseni....ühesõnaga otsisin võimalust, et oma vaistu järgi keerata lõunasuunda mingilegi metsarajale ning hakata lähima metroopeatuseni kõndima....Oslos ongi see hämmastav, et lihtsalt istud metroosse ning isegi esimeses tsoonis avaneb nii palju matkavõimalusi...Minu matk läbis ka piirkonda, kus oli tehtud metsaraiet ja iseenesest saan aru, et aegajalt on vaja seda teha ja kes teab, mis eesmärgil, kuid ikkagi minule kui matkalae oli nii kurb vaadata kuidas ilus kuusemets oli maha võetud....igaljuhul rajal tundsin rõõmu mõne üksiku matkaja üle, kes vastu tuli ja kohe tekkis kodusem tunne ning tunne, et pole üksinda....terved perekonnad on ikka vabadel päevadel alati välja tulnud, kes jookseb või kõnnib ja kõigil suured seljakotid seljas!
Tööd olen siin Norras juba üsna mitmeid kuid teinud ning füüsiliselt-vaimselt üsna kurnatud, siis oktoobri lõpp ja novembri algus saan veidikeseks siit eemale sõita. Suund on muidugi Eestisse ja seal on ka mind juba ees ootamas üks matk Lätis - Gauja national park Līgatnest Šiguldasse 30 km ja plaanitud on ühepäevaseks matkaks rahvusvahelise grupiga. Tegemist on lätlaste korraldatud matkaga ning täiesti tasuta saab ühineda.
(https://www.facebook.com/events/1890592111170087/). Seega kui on kellelgi huvi, siis võib vabalt ühineda ning ühendust võtta....koos minek ja tulek ikka palju mõnusam ja ka soodsam. Teiseks suureks ettevõtmiseks Eestis on kooliasjadega tegeleda ja vaadata, mis kuidas edasi. Samuti pean võtma ka aega puhkamiseks, kuna tunnen juba vajadust selle järgi ning kohe kui tagasi Norra jõuan, siis algab jälle kiire periood töö juures, pikad päevad ning enamik päevasid väljas jõululaadal, mis teeb tööpäevad küll huvitavaks, kuid üsna kurnavaks, sest kõigele lisaks tuleb võidelda külmaga....ning ka professionaalsete varastega!
Talv on pime aeg ja vägatihti tahab motivatsioon kuhugi kaduda ning tahtmist pole asjadega tegeleda, siis olen seadnud enda jaoks ka mõned väiksed eesmärgid, mis peaksid toetama järgmise aasta suuremaid eesmärke:
*jätkata suplemist-ujumist ning ajapikku ka miks mitte taliujumisega tegeleda (selleks pean õppima ka päris õiges tehnikas ujumist, sest kui aus olla, siis ujumistehnikat pole ma kunagi väga harjutanud),
*liikuda igapäevaselt nii palju kui võimalik (aktiivsustase kellas peaks 100% täis saama) ning jälgida ka polari treeningkava nii palju kui võimalik ja vastavalt enesetundele teha parandusi,
*matkata nendel päevadel kui võimalik ja enda jaoks koguda kilomeetreid, et valmis olla uuteks väljakutseteks.
(https://www.facebook.com/events/1890592111170087/). Seega kui on kellelgi huvi, siis võib vabalt ühineda ning ühendust võtta....koos minek ja tulek ikka palju mõnusam ja ka soodsam. Teiseks suureks ettevõtmiseks Eestis on kooliasjadega tegeleda ja vaadata, mis kuidas edasi. Samuti pean võtma ka aega puhkamiseks, kuna tunnen juba vajadust selle järgi ning kohe kui tagasi Norra jõuan, siis algab jälle kiire periood töö juures, pikad päevad ning enamik päevasid väljas jõululaadal, mis teeb tööpäevad küll huvitavaks, kuid üsna kurnavaks, sest kõigele lisaks tuleb võidelda külmaga....ning ka professionaalsete varastega!
Talv on pime aeg ja vägatihti tahab motivatsioon kuhugi kaduda ning tahtmist pole asjadega tegeleda, siis olen seadnud enda jaoks ka mõned väiksed eesmärgid, mis peaksid toetama järgmise aasta suuremaid eesmärke:
*jätkata suplemist-ujumist ning ajapikku ka miks mitte taliujumisega tegeleda (selleks pean õppima ka päris õiges tehnikas ujumist, sest kui aus olla, siis ujumistehnikat pole ma kunagi väga harjutanud),
*liikuda igapäevaselt nii palju kui võimalik (aktiivsustase kellas peaks 100% täis saama) ning jälgida ka polari treeningkava nii palju kui võimalik ja vastavalt enesetundele teha parandusi,
*matkata nendel päevadel kui võimalik ja enda jaoks koguda kilomeetreid, et valmis olla uuteks väljakutseteks.
Kuna olen nüüd varsti Eestis üsna pikalt ning mingi raamistik on olemas, kuid suuri plaane ei tee, siis igaüks kellel on midagi mõttes või tahab kokku saada, võib ühendust võtta! Olen olnud küll pikalt eemal, kuid aegajalt ikka mõtlen elule, mis Eestis toimub ning jälgin uudiseid ja nt. presidendi valimisi! Seega usun, et igaüks meist on oma elu edasi elanud, kuid ega me sellepärast ei pea olema nüüd kaugeks jäänud. Oluline on salvestada ühiseid väikseid hetki ning hoolida üksteisest sellises kohas ja ajas kui võimalik!
Selle blogipostituse kirjutamine on aega võtnud nädalakese, sest pimedus on kurnav ning enamasti kasutan oma vaba aega hommikul ja õhtuti vaid koju ning magama. Eks praegusel ajal tulebki hoida energiat, sest pikk talv on veel ees ning vaimselt ja füüsiliselt üsna kurnav, võrreldes suve ja kevadega! Nagu karud, siis ise sooviks ka aegajalt jääda talveunne, kuid tegelikult on vaja nii palju asju ära teha igapäevaselt, et magamiseks tuleb võtta täpselt nii palju aega kui võimalik ja vaja! Igaljuhul mõnusalt sooja sügise jätku ning sisemist energiat igapäevasteks tegemisteks! :)
Parimat,
Liis




